Niivõrd äge on see, et Tartu Ülikool pakub vabaainetena põnevaid kursuseid. Muuhulgas on näiteks aine "Taimedega värvimine", mida ma sel semestril võtan. Värvime seal siis luumaterjali ja lõnga. Eile oli meil esimene kolmetunnine praktikum, kus meile värvimise põhimõtteid tutvustati ja siis saime luujuppidega ise ka proovida-katsetada. Värvitaimeks olid seekord sibulakoored. Ilusad kuldsed tulid välja, väga äge.
Kristeliga luujuppe valimas. (foto: Tuulike Kivestu)
keskendunud (foto: Tuulike Kivestu)
pühademunavärvilisi luujuppe riidetükkidest välja harutamas (foto: Tuulike Kivestu)
Ja muidugi ei saanud ma pidama ja pidin kohe hankima kõiksugu kraami, mida koduseks nõiatöökojaks tarvis läheb. Uuskasutuskeskusest sain sobiva poti (küll natuke liiga väikese, aga küll kunagi suurema saab hankida) ja mingi naljaka puust toki segamiseks ja tõstmiseks. Maarjajääd sain kodu lähedalt poest ja sobiva termomeetri Bauhofist. Kogu komplekt läks kokku maksma alla 20 €.
Siis sõitsime Marttiga Pangodi järve äärde metsa, kust korjasime kuuse- ja männikäbisid ja natuke kuusevõrseid ka, aga neid veel eriti palju ei olnud. Jalutasime natuke metsas ringi ka, seal oli tegelikult 1-kilomeetrine RMK matkarajake. Siis suundusime käbisaagiga kodu poole ja ma panin oma nõiakatla tööle.
lõng peitsimas (ei ole spagetid :D )
Pesin ja peitsisin pisikese kera loodusvalget villast lõnga, keetsin kuusekäbidest ilusa tumeda punakaspruuni värvi ja värvisin lõnga ära. Pärast lõnga uuesti pestes tuli välja, et värv oli siiski võrdlemisi hele, aga väga kena tooniga. Kokku kestis see ühe väikese lõngakerakese ümber mässamine umbes neli tundi.
tulemus selline
võrdlus originaallõngaga
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar