neljapäev, 28. mai 2020

Gauja rahvuspargis

Eelmisel nädalal leppisime Samueli ja Lauraga kokku, et teeme midagi vahvat koos. Esialgu mingit plaani nagu ei tulnudki, sest popimad ja ilusamad Lõuna-Eesti matkarajad (Taevaskoja, Meenikunno jmt) on juba mitu korda läbi käidud. Siis aga ütlesid Samuel ja Laura meile, et oleksime kl 8.30 hommikul võileibade ja veepudelitega valmis ning ülejäänu jääb üllatuseks. Ühe vihje soostusid nad meile siiski andma ja selle abil arvasime kiirelt ära, et minek on Lätti. Baltimaade piirid on ju lahti.

Kolmapäeval tegimegi mõnusa roadtripi Lätimaale. Käisime kahel erineval matkarajal, mõlemad Gauja rahvuspargis. Esimene peatus oli Sietiniezis'e paljand, mis on põhimõtteliselt nagu meie Taevaskoja, aga veits ägedam. Võibolla tundus ta ägedam sellepärast, et Taevaskojas on juba palju käidud ja see on juba selline tuttav, aga see Sietiniezis tundus kuidagi... põnevam - mitte lihtsalt liivakivisein, vaid igasugu lõhesid ja muid vorme leidus seal rohkesti.



See "matkarada" oli võrdlemisi lühike, võibolla tuli kilomeeter täis... Teine peatus oli Cirulisi loodusraja juures, kus sai käia kahel rajal - üks oli lühike, kus sai allikaid vaadata, ning teine oli kuskil 6 km pikkune matkarada, mis kulges esiti mööda Gauja jõe kallast ning pärast metsas üles-alla. Seal saime näha ka mingi iidvana koopa sissepääsu (põhimõtteliselt auk maas, aga ta pidi jube sügav ja suur olema). Ja liivakiviseina uuristunud koopasse saime ka sisse ronida.




Pärast tegime veel väikese poepeatuse ja ostsime jäätist, sest päev oli hästi soe ja ilus. Megatore roadtrip/matk oli ja vahva vahel lähiriikide loodus ka avastada! :) Pole see Läti ka nii igav midagi.

Kommentaare ei ole: