Ma ei teagi, miks, aga me Marttiga ei ole eriti suured nö suvadel üritustel käijad. Aga see Sibulatee kalapuhvetite päev sattus mulle lihtsalt Facebookis ette ja mõtlesime, et miks mitte käia ja teha üks tore päev. Eelnevalt uurisin välja kõik, mida mingid puhvetid pakkusid, ja tegin plaani. Kokku oli neid 15 ja lõppude lõpuks me poleks ju elu sees jaksanud igal pool midagi süüa! Valisime välja 4.
Esimeseks peatuspaigaks sai Peipsi Caravani puhvet, kus olime planeerinud võibolla et kõige rohkem süüa. Võtsime maitsmiseks ühe suitsukalasalati, kaks ahjukohapraadi, ühe sibula- ja ühe kalapiruka ning kaks erinevat koogilõiku (kõrvitsa-toorjuustu ja toortatrarulli). Ja ausalt ka, see esimene puhvet jättis juba sellise elamuse, et minu poolest me oleks võinud terve ülejäänud päeva seal seda suitsukalasalatit õgida. See oli lihtsalt niiiiiii hea! Muidugi ahjukoha ja koogid olid ka ülimaitsvad. Sibulapirukas oli... Sibulapirukas. :D Kalapirukas maitses minu jaoks täpselt nagu tavaline liha-riisipirukas. Martti ikka tundis seal kalamaitset ka kuskil.
Teiseks sõitsime Kokora perenaiste puhvetisse, kus olime plaaninud proovida sibulajäätist. Lisaks haarasid meie pilgu veel järjekordsed kaks koogilõigukest. No seal sai küll nalja. Istusime oma ampsudega õue ja maitsesime siis seda sibulajäätist. Algul oli jäätis nagu jäätis ikka, aga siis lõi nii tugeva sibulamaitse suhu, et jube. Meile ei maitsenud. Ma püüdsin sellest väikesest jäätisepallist poole sisse kühveldada, et vähe viisakamat muljet jätta, aga Martti ei suutnud peale kahe ampsu seda enam vaadata ka. Siis tulid laua teise otsa juurde 3-4 naisterahvast sibulajäätisega ja proovisid. Kiitsid täitsa, et nii huvitav ja päris hea jne, mille peale üks neist ütles, et "Ah, sa söödki imelikke asju!". Igatahes nüüd on see veidrus proovitud ja rohkem ei taha, aitäh!
Veel käisime Puhvet Pool 7-s, kus maitsesime juustusuppi kohaga, kalakotlette ja imeimehead porgandipirukat. Kotletid olid head, aga ei midagi väga erilist. Juustu-kohasupp oli aga küll väga maitsev! Sealne seltskond oli väga lõbus, aias mängis muusika ja vene keelt kõnelevad tädikesed püüdsid meid meelitada ikka igat söödavat asja ostma.
Kõige lõpuks käisime läbi veel Prääniku tarekesest, sest seal oli lubatud kõige paremaid kodutehtud pirukaid. Neid ostsime endale mõned koju kaasa, et õhtupoole maiustada. Sealt ostetud õuna-kaneelirullid olid ikka nii rikkalikud ja maitsvad, et kahju oli, et kummalegi vaid ühe võtsime...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar