Päikeseline päev Taevaskojas

Kuna 1. mai oli vaba päev ja tegu oli ilusa ilmaga, otsustasime sõita Taevaskotta, et seal väike jalutuskäik teha. Kuidagi sattus meiega ühe auto peale ka pea 1,5kg maasikaid turult.

Tudengipäevade algus ja tigutorn

Ramses tuli meile Tartusse külla, sest surprise-surprise, tal on koolivaheaeg sel nädalal. Ma isegi ei mäleta, mis tunne see on, kui nii tihti koolivaheajad on - tundub täielik luksus. Igatahes pelasime päris kaua WoWi ja Age of Empires'it. Hommikul suutsime end siiski ka välja vedada, et saada osa Tartu Tudengipäevade algusest - pannkoogihommikust Raeplatsis. Saime kokku Claudia ja Keviniga ja veetsime mõnusa hommiku.

Võtame osa ka Hitmani mängust, mis on põhimõtteliselt samadel reeglitel põhinev nagu malevas mängitav mõrvamäng, ainult et kestab see terve nädala ja mänguplatsiks on kogu Tartu linn. Juhuse tahtel sain mina oma esimeseks sihtmärgiks Kevini ja nii ta oma kurva saatuse läbi lusika leidis. Nimelt on reeglites kirjas, et tapma peab kas veepüssi või lusikalöögiga.

Saime kokku ka Monika ja ta õega ning mina ja Claudia saime täita oma "unistuse" - käia ära tigutorni tipus. Jalutasime kogu seltskonnaga sinna ja vaade ülevalt Tartu peale oli küll vinge! Veel üks asi, mille saab bucketlistist maha tõmmata :)

Tigutorni tipus

Vaade Tartule

Vatipulm - üks aasta abielus

Täna sain aasta täis sellest kaunist päevast, kui sõlmisime Marttiga oma abielu. Hommikul tegelesime veidi kodu ja endi koristamise-kaunistamisega, et siis pärastlõunal juba sammud fotostuudiosse seada ja ilusaid pilte teha. Seadsime endale traditsiooniks igal aastal pildiraamiga pildi tegemise, et abieluaastate kogunedes pilt aina "sügavamaks" muutuks. Seekord siis tegime pilti oma pulmapildiga.

foto: Allar Mehik

Õhtul kutsusime tähistamiseks mõned sõbrad külla ja tegime mõnusa lauamänguõhtu, kust ei puudunud ka kerged snäkid ja munade koksimise võistlus, kuna meie aastapäev langes sel aastal kokku ülestõusmispühaga.

Ticket To Ride

Ainus kakuga muna võitis koksimisturniiri

Ratastel nohikud sõitsid taas mööda Eestimaad

Ongi läbi saanud see hullumaja nimega "Geeks on Wheels". Hullumaja siiski vaid parimas mõttes :) Olin/olen kevadise tuuri peakorraldaja ja võin ausalt öelda, et jäin lõpptulemusega väga rahule, mis siis, et pole ise enne kordagi tuurist osa võtnud.

Korraldamine oli väga stressirohke ja oli õhtuid, mil ma lihtsalt pusserdasin kõiki vajalikke asju teha ja samal ajal kahetsesin südamest, et peakorralduse endale olin võtnud, aga see oli kõik seda väärt. Täiesti ausalt - ma olen nii õnnelik, et ma alla ei andnud!

Meeskond oli meil lihtsalt super. Ma ei oleks osanud soovida paremaid tiimiliikmeid, kui teie seda olite. Aitäh, Martti, Claudia, Rene, Rasmus, Sander, Andres, Heli, Jaanus ja Janar!

Tuuri esimene päev

Tuuri viimane päev

Käisime läbi Rapla Ühisgümnaasiumist, Vääna Mõisakoolist, Turba Koolist, Tarvastu Gümnaasiumist ja Konguta Koolist. Kõikjal oli vastuvõtt väga soe ja sõbralik ning vaatamata suurele väsimusele, mis iga päeva lõpuks meie üle võimust võttis, olime laetud positiivsete emotsioonide ja hea energiaga.

Igas koolis viisime läbi kolme laborit - riistvara laborit, kus näitasime, milline on arvuti "anatoomia", tarkvara ja turvalisuse laborit, kus tutvustasime mõningaid kasulikke programme ja rakendusi ning viisime lapsed kurssi sellega, kuidas end internetis paremini kaitsta, ning programmeerimise laborit, kus õpetasime väiksematele code.org lehel leiduvate mängude abil algelisemat progemist ning vanematele Pythonit.

Programmeerimise labor Turba Koolis

Riistvara labor Turba Koolis

Lapsed näpivad arvutit

Tarkvara ja turvalisuse labor Vääna Mõisakoolis

Samuti panime igas koolis üles Xboxi ning demo- ja nännilauad. Xboxiga said lapsed oma tantsuoskusi harjutada ja näidata ning laudades niisama asju näppida või endale nänni korjata. Iga päeva lõpus tegime aulas ka suure Xboxi tantsuvõistluse, mille parimaid premeerisime mõnusate auhindadega.

Muud toredat tuurilt - pidasime maha palju (ja ma pean silmas PALJU) omavahelisi tantsulahinguid, korraldasime klaviatuuri kokkupanemise võistluse oma kahe riistvaralabori läbiviija vahel, saime väga palju mürtsu ja nalja ja ilmselt leidis nii mõnigi meie hulgast omale sõpru veel pikaks ajaks.

Rene võistlushoos

Rasmus klaviatuuriga jõudu katsumas

Paides pitsapausil

Turba Kooli õpilased jagasid meile pingpongi nippe

Aitäh teile kõigile, nohikud!

Edukas semestri algus

Uus semester on kestnud juba kolm nädalat ja siiani on kõik väga hästi. Paremini kui sügissemestri alguses. Sel semestril oleme käsile võtnud uue programmeerimiskeele - Java. Lisaks OOPi (objekt-orienteeritud programmeerimise) ainele võtan kõrvale ka valikainet "Java harjutused", et keelt veelgi paremini selgeks saada ja lisaülesandeid lahendada. Ühe ülesande olen juba ära teinud ja see oli paras pähkel, arvestades et ma alles kolin ühe keele pealt teisele ümber. Järgmine ülesanne tundub hetkel peale vaadates väga keeruline, loodan, et kirjutama hakates nii jube ei ole.

Muudes ainetes läheb ka väga normaalselt (vähemalt siiamaani). Ma ei ole veel ühestki ainest puudunud, jee! Okei, välja arvatud OOP ja IT sotsiaalsed aspektid eelmisel neljapäeval, aga siis käisin ma Tallinnas MSP päeval. Seega - ma pole kuskilt puhtalt laiskuse tõttu puudunud :)

MSP päev oli väga super. Hommikul vara (kl 5) ärkasin ja läksin bussi peale. MS kontoris saime veelkord täpsemalt kuulda MSPde privileegidest ja asjadest, mis Student Partneri meilikontoga kaasa tulevad. Edasi oli mitu huvitavat ettekannet/arutlust ja muidu toredat olemist. Õhtu lõpetas mõnus õhtusöök TAOs koos Rain Laanega. Vaid paaritunnise uneaja tõttu jõin päeva peale neli tassi kohvi, mis õhtul kodus voodisse minnes tuli välja, et oli suur viga - und ei tulnud absoluutselt. 

Šotimaal

Kuna jõudsin Maria juurde kohale varahommikul ja olin olnud kolm ööd järjest üsna magamata, olin üllatunud, et vaid kuuetunnise une järel üles ärkasin. Otsustasime käia natuke linnas, et osta poest midagi süüa. Jalutasime ringi, käisime siin-seal ja lõpuks ka Tescos. Õhtul kodus nautisin cheddarit ja panime enam-vähem paika oma siinse nädalaplaani.

Esmaspäevast kujunes pikk päev linnas - käisime pikalt jalutamas, istusime natuke Starbucksist (kuna Eestis seda imekohta ju pole!), chillisime pargis, käisime kahes tervisepoes jne. Perthis on kaks hästi suurt parki - South Inch ja North Inch. South Inchis on skatepark ja mänguväljakud, North Inchis on spordikeskus ja golfirajad. Me käisime South Inchis, kus ühel mänguväljakul oli selline lahe zip line'i moodi kiigeasi.

Parim Frappuccino!

Teisipäeval oli Marial vaja kooli minna, et ühe sõbranna laulule tausta laulda ja record'ida. Ma siis läksin kaasa, nägin Maria kooli ära ja sain esimest korda elus recording studio's hängida. Koolimaja on Marial kodust päris kaugel, vähemalt 40 minutit kõndisime. Tagasiteel ühines meiega Andrew, kellega käisime poes ja siis läksime kolmekesi Maria juurde, et Andrew'le proovimiseks eestipäraseid toite teha.

Mu nunnud - Maria ja Andrew

Kuskilt poola poest saime pelmeenide sarnaseid asju, mida keetsime. Samuti valmistasime keedumunaga kiluvõileibu ja kreeka jogurtiga kama. Andrew'le ei maitsenud mitte ükski asi... :D

Kolmapäeval võtsime ette pikema teekonna kaugemasse Tescosse, mis asub peaaegu teises linnaotsas. Tahtsin osta omale ühe Ben&Jerry's jäätise, kuna siin on see tunduvalt odavam kui Eestis ja siin on kõvasti laiem maitsevalik. Valisin Phish Food'i. Õhtul vaatasime Mariaga filmi "Tallulah", mis oli väga huvitav ja teistmoodi film. Jäätisega muidugi :)

Eilseks olime planeerinud väljamineku. Shannon tuli õhtuks meie juurde ning koos sättisime end valmis ja kuulasime muusikat jne. Kella üheksa-kümne vahel läksime neljakesi välja (vahepeal ühines meiega ka Andrew). Meil oli väga lõbus. Õhtu tipphetk oli ilmselt see, kui käisime Maria ja Shannoniga ühes takeaway's söömas chips & cheese'i. Mul oli kõht megatühi ja see oli maailma maitsvaim asi sel hetkel.

mina, Maria, Shannon

chips & cheese with garlic sauce

Täna on lihtsalt puhkamise päev, Maria magab veel praegugi (kell on pool viis õhtul)ja Shannon alles läks koju. Homme hommikul kl 10 alustan juba koduteed.

Seiklus Šotimaale

Lubasin endale küll, et kirjutan sel aastal korralikumalt blogisse, aga algus pole vist just kuigi tubli olnud. Eks ma siis katsu seda muuta.

Igatahes on kätte jõudnud mu viimane päev Šotimaal ja leidsin aega, et kirja panna mõned seiklused nii seoses siiatuleku, kui ka siinolekuga.

Alustasin oma seiklust 21. jaanuaril kell 2 öösel. Kuna soovisin oma reisi võimalikult odavalt teha, ei olnud mul bussi valides eriti suurt valikuvõimalust, sest vaja oli siiski enne lennu väljumist Riiga jõuda. Seega sain Riia lennujaamas "mõnusad" 16 tundi passida. Kuna ma ei olnud eksamiks õppimise tõttu eelmisel ööl silmatäitki maganud ja ka sel ööl oli bussis magamisega kehvasti, üritasin lennujaamas veidi sõba silmale saada. Suutsin seal kõva pingi peal (käed kohvri ja kotiga ühenduses) magada võib-olla umbes kaks tundi.

Riia lennujaamas

Mu lend väljus kell 22 õhtul, nii et lendasin täielikus kottpimeduses. Esmakordne kogemus. Maandusin Glasgow International'is kell 23:15 kohaliku aja järgi. Idee oli leida üles bussipeatus, kust saaksin bussijaama sõita, kuna külmas ja pimedas seda teekonda jalgsi läbida oleks väga väsitav olnud (8-9 miili, umbes 13,5 km). Leidsin bussipeatuse ja buss oli juba ees, see läks õnnelikult. 

All on Riia tuled

Jõudsin ilusti bussijaama, aga üllatus-üllatus - bussijaam on kl 23-6 suletud. Mis siis ikka, pidin õues ootama. Nüüd tundus päris loogilisena mõte, et oleksin võinud oodata lennujaamas ja alles mõne hilisema bussiga bussijaama sõita. Mu buss pidi väljuma kl 3:40, kell oli umbes 00:30. Sain seal sõbraks ühe nigeerlasega, kes elab Edinburghis ning rääkisime igavuse peletamiseks niisama asjadest.

Jääkülm öö Glasgow's

Kui ma lõpuks bussi peale sain, olin läbi külmunud ja isegi tunniajane bussisõit Perthi ei suutnud mind täielikult üles soojendada. Perth Broxden and Park bussijaama jõudsin kl 4:45 ja sealt oli mul viimased 5km kõmpida. Olin omale screenshottinud Google Maps kaarti, et teaksin, kuhu vaja minna, aga juba esimese ringtee juures olin üsna suures segaduses. Ainus silt, mis midagi näitas, ütles "Other road", niiet sellest eriti kasu ei olnud.

Peale mõneminutilist ringteel tiirutamist sõitis minust mööda üks auto. Nad jäid seisma ja küsisid, kas mul on kõik hästi ja et kuhu ma lähen. Nad olid väga armsad ja ma selgitasin neile, et kõnnin sõbranna poole. Ja siis nad näitasid üles šotlastele väga omast sõbralikkust ja lahkust ja pakkusid, et viivad mu autoga enam-vähem õigesse kohta ära. Olin nii liigutatud, et kinkisin neile tänutäheks ühe Kalevi šokolaadi, mis mul kohvris oli. Sedasi jõudsingi juba enne kl 5:30 Maria juurde.