Iona ja Joe saabusid Eestisse!

Juba üle poole aasta olin oodanud, et Iona ja Joe tulevad juuli alguses Eestisse ja meil saab palju huvitavaid seiklusi olema. Nüüdseks oleme juba umbes kaks nädalat koos veetnud. Tallinnas käisime ilmselgelt vanalinnas jalutamas, näitasin neile igasugu olulisi kohti ja ehitisi ja rääkisin nii palju, kui oskasin. Joe soovil käisime KGB kongide muuseumis. Samuti tegime tiiru Kadrioru pargis ja presidendilossi ümbruses. Tahtsin neid lauluväljakule ka viia, kuna see on ikkagi üks olulisemaid kohti Eesti ajaloos, aga seal käis parajasti Õllesummer, nii et jääb mõneks teiseks korraks.

Teel Kiek in de Kökist Neitsitorni

Lihtsalt keskaegsed Iona ja Joe

Ühe päeva veetsime Eesti Vabaõhumuuseumis, kus sai mõnusalt jalutatud, muistsetest eestlastest põnevaid lugusid kuuldud ja loomulikult külakiigega kiigutud. Seal näidati ka väikest filmi kunagistest pulmakommetest, mis oli väga... lõbus ja samas ka silmi avav.

Külakiik kontrollitud ja kiidetud

Remondirõõmud

Meie majas hakati sel kevadel tegema suuri remonditöid - maja soojustatakse korralikult, tuleb uus fassaad, ventilatsiooni- ja veesüsteem. Kogu selle tralliga kaasneb ka terves majas akende vahetus. Kõik on väga tore, aga see akende asi on küll vist üks maailma kõige tüütumaid kogemusi. Meil on vist kuskil kaks nädalat olnud juba suurem osa korterist "meeldiva" ehitustolmu kihi all. Kui aknad olid vahetatud, siis koristasime kõik ära (selleks kulus kolm tundi).

See aga polnud veel kõik! Ilmselgelt oli tarvis akende ümbrus ja aknalauaalused viimistleda, sest seal haigutasid suured augud ja terve maja välisseina siseelu oli meile näha. Viimane nädal aega on üks ehituskutt käinud pea iga päev meie juures, et krohvida, lihvida ja värvida. See tekitas juba nii palju stressi (vähemalt mulle), sest istumiseks-astumiseks oli enam-vähem üks ribake toas ja kõikjal tuli kanda jalanõusid, et varvaste vahed tolmust halliks ei läheks.

Täna sai see lugu lõpuks valmis ja sain pidulikult kõik ära koristada, põrandaid pesta ja vaiba taas maha panna. Oh, kui hea on jälle olla normaalselt omas kodus. Sokkis. Ilma, et kõikjal mingid katted laotatud oleks.

Eksisime Härämäele ära

Ärkasime meie pühapäevasel hommikul üles ja mõtlesime, mida teha. Algselt oli meil selleks päevaks hoopis teistsugune plaan, aga asjaolude kokkulangemisel jäi see plaan ära. Seega pakkisime end autosse ja põrutasime (võrutasime?) Võrumaale.

Võtsime suuna Haanja loodusparki, et teha sealkandis väike jalutuskäik. Parkisime oma auto ühe pingist läbi ehitatud sipelgapesa kõrvale ja seadsime sammud Härämäe matkarajale. Matkarada ise oli selline... Noh, oleks võinud natukene huvitavam ehk olla :) Aga võibolla oli asi ka selles, et me käisime seal sellisel ajal, kui lumi oli juba sulanud, aga puud ei ole veel roheliseks läinud ehk väga hallil ajal.

"Lõbusamaks" tegi käigu see, et pidevalt pidi leidma varianti, kuidas teel olevatest mudaaukudest võimalikult puhta jalaga mööda saaks. Selleks kasutasime jäätükke, tee äärt, pokusid ja hüppamist. Mul oli ühe korra muidugi vaja ka üle kraavi karata ja selle käigus maandusid veits muda sisse, aga seiklus pole seiklus, kui midagi ei juhtu, eksole?

Tegelikult oli sel matkarajal märgistustega natuke kehvasti. Kuidagi sujuvalt suutsime mööda matkarada tagasiteele asumise asemel mööda 820-kilomeetrist matkateed mööda kõndima hakata ja jõudsime juba mitu kilomeetrit ära jalutada, kui Martti lõpuks telefonis piisavalt levi sai, et enda asukohta tuvastada suutsime. Egas midagi, meie jalutuskäik venis lihtsalt kaks korda pikemaks, aga mis sellest!

Kultuurikruiis kuningriiki

Saime nii pooljuhuslikult Liinalt Soome või Rootsi kruiisi kinkeka ja otsustasime selle koos Samueli ja Lauraga märtsis realiseerida. Ette sai võetud Rootsi kruiis.

Kui tavapäraselt on Rootsi kruiis noorte jaoks üks suur pralle ja joomine, siis seekordne reis läks väga viisakalt. Võrreldes "tavapärasega" vähemalt küll. Saime lausa öösel üsna normaalselt magada, kui mitte arvestada koikude kitsusega ja hirmuga sealt alla kukkuda ja mida kõike veel (ehk mina vähemalt ei saanud öelda, et ma just HÄSTI oleksin maganud).

Stockholmi jõudes oli meie esimeseks eesmärgiks Nobeli preemia muuseum. Sissepääs maksis kuskil 8 € kanti ja minu arvates oli see selle muuseumiskäigu eest kaugelt liiga palju küsitud. Oleksin oodanud tunduvalt paremat ja põnevamat väljapanekut. Igatahes olime õnnelikud, et selle käigu kohe esimesena ära tegime, kuna siis saime ülejäänud aja veeta toredamates kohtades (loe: SF raamatu- ja fännistuffi poes).

Jalutasime mõnusalt Stockholmi peal ringi, nautisime ilusat päikeselist ilma ja tundsime end hästi. Lõunapeatuse tegime Burger Kingis, sest miks mitte? Väga vahva ja lõbus päev oli!

Silla peal paistis päike natuke silma

Martti sünnipäevanädal

Martti sünnipäev langes tänavu kolmapäevale. Hommikul tegin talle armsa äratuse ja andsin üle kingituse (mis juhuse tahtel ja minu kerge hullumise tagajärjena sai hiigla suur). Tegelikult oli pakis siis terve kast Mesikäpa vahvleid, sest Kalevi magusapoes oli olnud väga soodsate hindadega tühjendusmüük, ja kolm (3!) lauamängu, mida olime juba kahekesi poeleti ääres mõelnud osta.

Õhtul pakkusin välja, et läheks Babybacki sööma, sest Marttile väga maitsevad igasugused barbeque ja lihavärgid. Minagi polnud väga kaua seal käinud, nii et nautisime mõnuga. Pärast tegime väga spontaanse otsuse minna kinno salaseansile (ehk ostad pileti, aga ei tea, mis filmi näed - ainus, mis on garanteeritud, on see, et see pole õudusfilm). Nägime filmi "Shape of Water", mis oli äärmiselt... veider. Ma ei olnud elu sees nii kummalist filmi näinud.

Sünnipäevalaps Babybackis

Ühistähistamise sõpradega otsustasin ise ära korraldada ja teha Marttile väikese üllatuse. Maskeeringuks oli reede õhtul korraldatud lauamänguõhtu Laura ja Kaspariga, misjaoks küpsetasin suure kuhja pitsa- ja kaneelirulle. Pidime Laura ja Kaspariga natuke vaeva nägema, et nende minemaasutamisel ei lipsaks suust "näeme homme" või midagi taolist.

Laupäevaõhtuks olin kutsunud kamba rahvast Mandalasse mõnusale istumisele ja aasia toidu nautimisele. Tulijaiks osutusid lõpuks siiski vaid Laura, Kaspar ja Ramses, seega enam-vähem pere selts, aga meil oli väga vahva. Kutsusin Martti mõnusale õhtusele jalutuskäigule ja ootasin ise teistelt sõnumit, et nad on kohal, et saaksin sünnipäevalapsega sisse astuda. Natuke võttis sõnakavalust, et mitte lasta Marttil mulle "mingit lahedat väikest tänavat" näidata, vaid teda ikka õiges suunas jalutada, aga kohale jõudsime. Kui me Mandala aknast mööda kõndisime, märkas Martti, et Laura ja Kaspar istuvad sees ja oli imestunud, et me nende "otsa sattusime", aga siis tuligi välja, et meil on üllatus-sünnipäevaistumine ja Martti nägu oli nii seda üllatust väärt!

Uusaastalubadused

Aasta tagasi ei püstitanudki ma otseselt mingeid uusaastalubadusi, kui oma blogipostitusele tugineda. Lubasin vaid, et loen 2017. aastal rohkem raamatuid kui 2016. aastal (7 loetud raamatut). Ja see mul õnnestus. Lugesin eelmisel aastal läbi 14 raamatut, seega lausa kahekordistasin seda arvu!

Aga mõni tagasihoidlikum mõte eelolevaks aastaks:

* Lugeda läbi vähemalt 24 raamatut

* Pidada edukalt oma bullet journalit (mis see on, kirjutasin siin)

* Mitte koolist lahkuda/välja kukkuda (olgu, see siiski naljaga pooleks, aga mulle endale tundub juba veider, kuidas ma juba kolmandat eriala katsetan)

* Alustada (ja miks mitte ka lõpetada?) autokooliga

Goodreads'i väljavõte 2017nda aasta raamatutest (olin seal lubanud vähemalt ühe raamatu kuu kohta lugeda)

Aastavahetuse trall ja pralle

Laupäeval (30ndal) sõitsime Marttiga peale tema tööd Tallinna, et õhtul Mariaga, kes oli Šotimaalt Eestisse tulnud, kokku saada. Jõudsime küll kokkulepitust veidi hljem, sest mingi f-ing juust istus meil maanteel ees ja sõitis mingi 90 alas 60ga ja nii vähemalt 20 km järjest. Talle oli mingi räme kolonn taha kogunenud ja möödasõidu üritamisega polnud just eriti toredad lood.

Igatahes istusime kolmekesi Kompressoris ja sõime pannkooke ja pärast läksime kuskile pubisse, kus võtsime väikse juustu ja veini ja mõnulesime veel pikalt. Saime sel päeval veel tegelikult Samuelilt kutse, et kas me Marttiga tahaksime Tartus tema ja ta tüdrukuga aastavahetust veeta. Olime küll just Tallinna sõitnud ja meil oli mitu plaani juba tehtud, aga otsustasime kõik ümber tõsta, kuna aastavahetus sõprade seltsis tundus vahvam kui kahekesi aknast ilutulestiku vaatamine. Niisiis sõitsime 31. detsembril tagasi Tartusse.

Võin kohe ära öelda, et aastavahetuse tähistamine oli tõesti väga lõbus ja äge. Jõudsime Samueli ja Laura poole õhtupoolikul. Vaatasime algul niisama telekat, jõime natuke veini jne. Siis aga kraamisime välja Aliase ja mängisime mitu mängu, sest see oli liiga fun, et lõpetada. Väheke enne keskööd mässisime end õueriietesse, võtsime kaasa pudeli šampust ja jalutasime Emajõe äärde.

Sealt oli päris kena vaadata ümberringi lastavat ilutulestikku ja nalja teha kõigi nende inimeste üle, kes oma raha taevasse pilluvad. Täpselt keskööl avasime pauguga šampusepudeli ja tähistasime uue aasta algust. Kodu poole hakkasime jalutama alles kella 5 paiku hommikul :)