Vilniuse geograafid Tartus

Ees ootas meid Vilniuse-Tartu geograafide vahetuse teine poolt ehk leedukad jõudsid meile külla. Meil oli planeeritud neile mitmesuguseid tegevusi alustades linnatuurist ja lõpetades matkamisega. Esimesel õhtul peale asjade ärapanekut viisimegi leedukad linnaga tutvuma. See tähendas läbi Annelinna jalutamist ja suurema osa õhtust GENis istumist.

Teisel päeval olime Vilniuse geograafidele planeerinud linnaekskursiooni, KGB kongide muuseumi, TÜ loodusmuuseumi ja AHHAA keskuse külastused. Näitasime neile vanalinna, Supilinna, lauluväljakut, Toomemäge ja muud, mis tee peale jäi. KGB kongide muuseum läks üllatavalt ruttu (eelmisel aastal soomlastega veetsime seal tunduvalt kauem), aga loodusmuuseumis neile väga meeldis! Kõik eksponaadid vaadati läbi ja eriti pakkus põnevust putukate-liblikate väljapanek. AHHAAs meeldis neile ka väga (kuigi mina kaasas ei käinud, sest ma olen seal korduvalt käinud ja mul oli vaja järgmiseks päevaks makaronisalatit matkale kaasa teha). Õhtu veetsime mõnusasti Anne-Liisi ühikaköögis, kus sõime pitsat ja saime palju nalja.

Struve kaare juures - leedukad ronisid ka kaarest läbi, et ikka õiged geograafid olla (meie Musta Repsi traditsioon)!

Musumäel

TÜ loodusmuuseumis liblikaid vaatamas

Teine täispäev algas pannkookidega minu pool. Päev ise oli mõeldud matkamiseks - viisime leedukad Suure Munamäe otsa (Baltimaade kõrgeimas tipus tuleb ikka oma elu jooksul käia :D) ja seejärel Meenikunno matkarajale. Laudteega rabaosa oli ilus ja tore nagu ikka, aga metsaosa oli... Kergelt üle ujutatud. Tagasi me ka muidugi ei pööranud, vaid ronisime ja sumpasime ikka läbi selle lume- ja mudaseguse metsa. Tegelikult oli täiega vahva ja meelde jäid küll vaid positiivsed emotsioonid. Äge seiklus!

Pannkoogiootel ja vana kaarti uurimas

Suure Munamäe tiputornis

Meenikunno rabas Suure Suurjärve ääres

Niimoodi me seal turnisimegi :)

Neljanda päeva hommikul tahtsime leedukaid veel hommikusöögile viia, aga nad otsustasid pigem varem sõitma hakata ning seetõttu tegime hommikusöögid eraldi hostide kodus. Kokkuvõttes oli vahetus mega fun ja hästi-hästi tore on see võimalus, mida EGEA pakub, et kohtuda teiste riikide geograafidega ja nendega midagi ägedat teha.

Geograafiareis Vilniusse

Taaskord oli aeg teha natuke rahvusvahelist koostööd ja tekitada üks vahva vahetusprojekt - seekord siis EGEA Vilniusega (eelmisel aastal osalesin EGEA Helsingi vahetuses).

Olime planeerinud nõnda, et teeme mõnusa roadtripi Tartust Vilniusse, veedame seal 3 ööd ja seejärel tagasi. Sõitu alustasime inimlikult kell 10 hommikul ja sõidule kulus koos ligi tunniajase lõunapeatusega Riias umbes 8 tundi. Vilniusse jõudsime kella 18 paiku ning meid ootasid juba ees toredad leedukad, kes olid meile valmistanud üht Leedu traditsioonilist rooga - külma peedisuppi, mida sõime keedumuna ja kuuma keedukartuliga. Maitses ta pigem hästi, kuigi oli veidi veider ka. Kristo muidugi üritas meid kõiki veenda selles, et see supp oleks heeringaga parem, sest tema saavat sellest rosolje vibe'i, aga meile see plaan eriti ei istunud.

Esimesel õhtul läksime vaatamata autojuhi (Kristo) sõiduväsimusele linnaga tutvuma. Üks leedukas teadis väga palju (või oli spetsiaalselt meie jaoks uurinud ja lugenud) Vilniuse ajaloost, muudkui rääkis ühest ja teisest hoonest, jutustas Vilniuse asutamise legendi ja erinevate hertsogite ja suurvürstide kunagistest tegemistest jne. Õhtu lõppes muidugi tudengite lemmikkohas - linna kõige odavamas (ja seejuures väga normaalses) baaris.

Õhtusel jalutuskäigul Vilniuses

Teisel päeval ootas meid ees rohkelt kõmpimist. Jalutasime oma korterist kesklinna rongijaama ning rongiga sõitsime Trakaisse. Sõit kestis umbes pool tundi. Leedus on ägedad kahekorruselised rongid! Rongilt maha saades kõndisime kõigepealt läbi väikese Trakai linnakese (käisime ka poes, et vett - ja Anne-Liisi puhul energiajooki - osta) ja järve kallast mööda Trakai kindluse poole. Olin seal küll juba mitu korda käinud, aga see on tore koht ja võis küll uuesti külastada. Pealegi polnud ma varem käinud seal koos kohalikega. Sees ringkäiku tegema ei hakanud, aga pilti sai ukse pealt teha ja ümberringi ka kõndida. Trakais pidasime ka lõunasöögi. Meid kostitati Leedu rahvustoiduga - zeppelinidega. Need kujutasid endast Kiievi kotleti kujulisi asju, mille sees oli liha ning ümber liha mätsitud rohkelt kartulist tehtud segu. Kogu asi on siis lõpuks ära keedetud ning serveeritakse hapukoorega.

Kolmandal päeval viisid leedukad meid bussiga linnast veidi välja Pavilniai regional park'i (ma ei julge seda otse regionaalpargiks tõlkida, aga võibolla on see ka õige). Saime ronida rohketest treppidest üles ja alla, näha imelist loodust ja bondida. Tagasi linnas, järgmiseks plaaniks oli ronida Vilniuse kolme ristiga mäe otsa. Loomulikult tähendas see veel treppe. Mu jalad juba tudisesid all, ma ei ole harjunud päev otsa treppidel turnima, aga kuidagimoodi sain end ikka sinna mäe tippu. Vaade oli muidugi ilus. Ja et neist treppidest veel ei piisanud, siis viidi meid Vilniuse ülikooli hoonetesse, et näidata erinevaid saale, uurida kunsti ja ülikoolile (ja Leedu teadusele) olulisi inimesi ja tutvuda nende ülikoolieluga.

"everyone act natural"

Kolme ristiga mäe otsas

Neljanda päeva hommikul pakendasime kokku enda kola ja sõitsime tagasi Eestimaale. Kokkuvõtteks - tegu oli imevahva reisiga, väga-väga lahe oli kuulda neid lugusid ja fakte Leedu ja Vilniuse kohta ning üleüldse tutvuda teise riigi geograafidega. Märtsi alguses tulevad nemad juba meile külla ning loodetavasti saame neile sama põnevat programmi pakkuda.

Pildid siit-sealt, kohati kehva kvaliteediga, aga mis sellest. Mälestused jäävad erksalt meelde! :)

Eelmise kümnendi viimasest aastast...

...2019 oli taaskord üks põnev aasta, samas jällegi võibolla ei toimunudki nii palju? Mõned mälestused siinkohal siis. Suvalises järjekorras, nii nagu pähe tulid.

Iirimaa. Käisime üle pika aja Marttiga koos taas reisil - Iirimaal. Piletid ostsime juba 2018.a sügisel, sest mul oli väga suureks unistuseks Riverdance'i etendust (uuesti) näha ja see oligi kogu reisi point. Muidugi oli muu reis ka ülimalt vahva!

Käisime EGEA Helsingil külas. Kõige põnevam reis Helsingisse, mis mul olnud on. Muidu on Helsingi ikka olnud kas a) läbisõiduks või b) lõbustuspargi külastamiseks, aga seekord nägime rohkem linna ja käisime kohtades, kuhu muidu ei satuks.

EGEA Helsingi käis külas. Hästi vahvad paar päeva soomlastega Tartus põnevaid asju tehes :)

Taimedega värvimine. Võtsin eelmisel kevadel sellist ägedat vabaainet ja see oli nii cool, õppisin käsitööalaselt palju uut ja huvitavat.

Käisin metsa istutamas. Selline põnev kogemus, polegi (vist) varem seda niimoodi teinud.

Elu esimene välipraks. Topograafias. Ja väga meeldis.

Kooliüritused. Sealhulgas Pannkoogiläbu, Must Reps, sügisene stiilipidu, Valge Reps jne. Hullult tegus (ja stressirohke) sügis oli, aga saime lõpuks kõigega hakkama ja tegelikult oli väga-väga tore!

Tikkimisvahetused. Osalesin mitmel rahvusvahelisel "secret santa" stiilis vahetusel, kus saatsime üle maailma üksteisele tikitud (ja ka muid) käsitöökingitusi. Väga armas :)

Praktika EGTs. Mis ma ikka oskan öelda - vahva erialane praktikakogemus.

Mamma 70. Korraldasime Liisuga Mammale pere seltsis toreda juubelisünnipäeva rohke söögi ja värgiga.

20ndad said alguse!

Nagu mul siin juba kombeks on saanud, vaatan üle blogis üles seatud paar mõtet uueks aastaks (lõppenud aastaks) ja sean järgmiseks aastaks kah paar mõtet. Mulle vist ei meeldi neid uusaastalubadusteks kutsuda, sest selle sõnaga käib kaasas mingi selline maik, et ah, nagunii ma neid ära ei tee :D

2019.a alguses sai siis "lubatud":

* Loen läbi vähemalt 30 raamatut! - Nope, lugesin vaid 10 :(

* Lõpetan autokooli (ja saan juhiloa kätte)! - Nope. Let's not talk about it.

* Jõuan ülikoolis 3. semestrisse! - Jaa! Ja edukalt edasi!

* Lõpetan Stardew Valley kaardi tikkimise! - Valmis ei saanud, aga lõpetasin selle tikkimise küll - värvid olid nii pekkis ja mulle üldse ei meeldinud see ja kuna ülesvõtmine võtab umbes 2-3 korda rohkem aega kui tikkimine, siis ma jätsin ta sinnapaika.

* Alustan endale rahvariiete tegemist! - Mmm... Ei alustanud :D Aga väga tahan alustada.

Seega mõningaste mööndustega võib öelda, et umbes 40% saavutasin. Suht jama ikka. :D Ehk tuleb 2020 parem. Ilusa numbriga aasta ju ikkagi!

Uueks aastaks paar mõtet ka minu poolt:

* Loen läbi vähemalt 12 raamatut ehk rohkem kui eelmisel aastal (1 iga kuu kohta)!

* Lähen trenni (ja käin seal regulaarselt)! (Appi, see on ju see, mida kõik alati lubavad ja kunagi ei tee :D)

* ...olen tubli koolis :)

üks suvine reisiselfie ka siia ;)

Aastavahetus

Midagi väga palju polegi öelda. Seekord tegime aastavahetuse Samueli ja Lauraga - kutsusime nad külla, mängisime lauamänge, sõime hästi palju, jõime šampust. Kui kell 00 sai, siis korra lõime klaasid kokku, soovisime head uut ja pöördusime kohe lauamängude juurde tagasi :D

Jõulud

Jõulupühad veetsime seekord hoopis teistmoodi. Kuna meie Marttiga ei tundnud suurt rõõmu üheks-kaheks päevaks Tallinna sõitmisest ja kõikide pereliikmetega asi sobis, siis tegime minu lähema perega jõulud hoopis Tartus meie pool. Isa, Kaja ja Ramses jõudsid meile 24nda detsembri pärastlõunal ja meil oli siis juba jõululaud kaetud ja mõnus õhkkond ootamas. Sõime, jutustasime ja nii edasi. Söögiks muidugi traditsiooniline kartul-kapsas-verivorst jms.

ainus pilt, mis ma sel aastal jõululaupäeval tegin (meie jõululaud enne külaliste saabumist)

Seejärel käisime natuke jalutamas, vaatasime Raeplatsi jõuluturul ringi, külastasime kanu, heitsime pilgu kuuse külge riputatud jõulusoovidele ja siis läksime tagasi, et valmistuda magustoiduks ja kingitusteks. Magusaks olin ma teinud kausitäiest pärmitaignast õuna-kaneelirulle, mille ma nüüd ahju pistsin ning kõrvale keetsime glögi ja samuti olid laual puuviljad ja Kaja küpsetatud imemaitsev kohupiimakook.

Kingituste eest tegime ikka kombeks olnud luuletused/laulud. Me saime Marttiga kahe peale maailmakaardi, kus saab ära värvida kohad, kus oled käinud. Lisaks sai Martti uue lipsu, et ta minu kõrval ikka sama kena (või kenamgi) oleks ja mina sain naiselikke vidinaid, millest mul hea meel oli. Aa, ja uue lauamängu saime ka, mida olime juba ammu soovinud.

P.S! Kuuseke oli meil sel aastal üsna pisike, aga see-eest ise metsast toodud. :)

Geograafia 100

Selle aasta Valge Reps oli ekstra suur, pidulik ja uhke, kuna tegu oli eestikeelse geograafia (ja üldse eestikeelse ülikoolihariduse) 100-aastase sünnipäevaga. Olin terve Valge Repsi nädala haige olnud ja piletigi ostsin viimasel hetkel lootes, et ehk ikka saan piisavalt terveks, et jaksan pidusse minna. Õnneks sain.

Valge Reps ise toimus ERMis, mis oli väga äge. Inimesi oli palju (enamus vilistlased või muidu-sõbrad, keda ma ei tundnud). Meie kursuselt tuli ka ikka arvestatav kamp kohale, mis on tore.

meie kursuselt kohaletulnud (foto: Janar Lind)

Muidugi ei puudunud programmist esmakursuslaste näidend (kiitus neile - mina poleks vist julgenud ERMis niimoodi sadade ees näidendit teha). Näidend oli väga teemakohaselt ajaloolisel teemal - James Cook ja kuidas temast sai James "Cooked". Seejärel löödi rebased geograafideks ja pidu võiski jätkuda.

James Cook seilab oma laevaga (foto: Janar Lind)

(foto: Janar Lind)

Igal aastal korraldatakse Valgel Repsil õnneloosi (iga peopilet on üks loosipilet) ja nii ka seekord. Eelmisel aastal võitsin ma mingi raamatu, mida ma ei ole vist ühtegi korda avanud (ju ei olnud siis midagi nii põnevat). Seekord naeratas jälle loosiõnn ja sain kotitäite CGI kraami - microfiber rätiku, märkmiku ja veel üht-teist.

meie ka :) (Foto: Kristel Reiss)