Kokkuvõte 2020st

Eelmisest aastast jääb muidugi tervele maailmale enim meelde covid-19 kriis ja pandeemia. Loomulikult jääb see ka mulle meelde ja see on see, mis suures osas tegi lõppenud aasta eriliseks, sest meie eluajal ei ole sellist asja veel juhtunud. Aga tegelikult juhtus ja toimus eelmisel aastal lisaks (või vaatamata?) koroonakriisile veel palju muud, mille nüüd lühidalt kokku võtan, sest olen seda blogis juba mitu aastat teinud ja vahva on tagasi mõelda, et mis siis olulisem või toredam oli.

Geograafiareis Vilniusse. Käisime mõne toreda Tartu noorgeograafiga Vilniuse geograafidel külas ja see oligi minu eelmise aasta suurim reis (nagu hiljem selgus). Toimus see reis veel sellisel õndsal ajal, kui Eestisse tuli igapäevaselt koroonajuhtumeid juurde 10-20 inimest. Aga reis ise oli meeletult vahva ja põnev!

Vilniuse geograafid Tartus. Samamoodi käisid leedukad paariks päevaks meie juures ja tegime neile põnevaid ekskursioone ja seiklusi. Näiteks matkasime Meenikunno rabas (ja metsas) nii, et pärast kõigil sokid läbimärjad olid, külastasime loodusmuuseumi ja Suurt Munamäge.

Käisime Marttiga matkamas. Võrtsjärve Jõesuus, Jõemõisas, Tammeluhal ja mujal.

Käisime Samueli ja Lauraga Lätis (vau, välismaa!) Gauja rahvuspargis matkamas.

Välipraksid. Neid oli baka 2. aasta lõpus kohe ohtrasti ja need olid SUPERvahvad. Eks oli raskemaid ja kergemaid päevi, aga tagasi vaadates olid ikkagi ägedad kogemused ja tihe juunikuu.

Martti lõpetas baka. Pandeemiaolukorra tõttu jäid küll igasugused lõpetamistseremooniad ära, millest oli väga kahju, sest mulle meeldivad sellised pidulikud tähistamised ja asjad, aga vaatamata sellele oli Martti megatubli, et lõputöö hindele "A" kaitses ja bakaga ühele poole sai.

Käisime Saaremaal. Ostsime endale telgi ja tegime mitmepäevase matka-ekskursiooni Eesti suurimale saarele, sest ma ei mäleta Saaremaast eriti muud kui Kaali kraatrit ja Pidula malevat. Seekord siis käisime muuhulgas Koigi rabas, Panga pangal, Sõrve sääre tipus.

(Taas)õppisin õmblema. Ma ei olnud korralikult õmmelnud vist põhikoolist saati. 2020. aasta suvel võtsin kätte ja õmblesin endale seeliku. Värvli ja lukuga ja puha.

Võtsin osa maailmakoristuspäevast. Käisime Elisega suitsukonisid korjamas. Jälk, aga vajalik ja Tartu Hurda park sai mitme peotäie konide võrra puhtamaks.

Setomaa ekskursioon. Lõunaeesti kultuurigeograafia raames, väga hariv ja huvitav reis oli.

Sain 25. Eks seegi vääri äramärkimist, et veerand sajandit siin maamunal eksisteerinud juba. :)

Mida veel? Mängisime palju lauamänge. Tegin hullult palju käsitööd. Ma võtsin eelmisel aastal absoluutselt iga käsitööprojekti pealt aega, kaua seda tegin ja kokku tuli 700(!!!) tundi käsitööd. See teeb ligi 1/12 tervest aastast. Põhimõtteliselt ühe terve KUU tegin käsitööd. Ja muidugi õppisime pere ja sõpradega kontakti hoidma uutmoodi, et ennast ja teisi kaitsta.

Vaatamata suurele maailma raputavale kriisile oli tegelikult väga tegus aasta. Jäi ära mitu asja, mida olin väga oodanud (reisid Rumeeniasse ja Leetu geograafiakongressidele), aga nende asemel avastasime rohkem oma kodumaad. Loodetavasti tuleb eesootav aasta vähemalt sama äge, kui mitte ägedam (ja ma ei mõtle ägedaid haigussümptomeid, eksole :)).

Aastavahetus 20->21

Olime juba 25. detsembrist alates olnud Lagedil, et Harjumaa-sugulastega jõulutada ja seejärel lihtsalt jõeäärses palkmajas puhata ja olla.

Mõnus olemine palkmajas

Aastavahetuseks olime Marttiga planeerinud igasuguseid asju - alustuseks mõtlesime küpsetada kaks suurt ja maitsvat singi-juustustritslit, aga need läksid väheke metsa. Ise arvan, et panin pärmitaignasse liiga külma piima ja seetõttu ei kerkinud tainas nii pehmeks ja kohevaks ja siis see ahi oli ka mulle väga võõras ja ei osanud võibolla õiget režiimi valida. Igatahes mõte, et üks külakostiks kõrvalmajja Liinale ja külalistele viia, jäi ära.

Valasime tina. Seda polnud juba päris ammu teinud ja oli väga vahva. Tina-hobuseraudadega tuli poest kaasa ka paberileht, kus oli tinakujudele mingid tähendused antud ja meie järgnev aasta peaks tinavalamise järgi tulema kiire (mida rohkemateks tükkideks tina murdus, seda kiirem, ja Marttil murdus viieks!) ja rikkusi täis ning minu tinatükid soovitasid mul minevikust lahti lasta ja pilk tulevikku pöörata. :)

Loomulikult tegime ka aastavahetuse-sauna, sest meil oli see võimalus. Martti küttis veidi üle ja saun tuli 90-95kraadine, aga tegelikult väga mõnus.

Kuskil veerand tundi enne aasta vahetumist läksime suurde majja Liina-Rivo ja nende külaliste juurde, kus üheskoos klaase kokku lõime ja (väga udust) ilutulestikku vaatasime. No tõesti olid ainult lähemad sähvatused näha, enamus jäid udutagusteks helendamisteks.

Head uut aastat!

Väike aastavahetuse tantsulka

Veerandsajand

Mu veerandsajand saabus tegelikult juba 31. oktoobril, kui külla tulid isa, Kaja, (üllatusena) Kati ja Ramses. Tegime üheskoos mõnusa hilise hommikupooliku ahjus küpsetatud mee-sidrunikana ja muu maitsvaga. Peale sööki saime veel mõnusalt juttu rääkida. Õhtupoole ei pidanud Martti enam vastu ja andis mulle üle mu kingituse (ülihead kangakäärid, mida olin vajanud).

Järgmisel hommikul tuli välja, et see oli olnud vaid osa mu kingist ning ülejäänud osa oli Abakhani kinkekaardid, et ma saaksin täpselt sellist kangast osta nagu soovin. Juhhuuu! Muidu oli hommik ja ka ülejäänud päev väga tore. Sünnipäevatordi asemel käisime Tassikookide kohvikus ja ostsime neli tassikooki (kaks pumpkin spice'i, oreo ja soolakaramelli). Need oli ülimaitsvad.

Natuke läksime õhtul hulluks ja otsustasime küpsetada muffineid, et ma saaksin esmaspäeval midagi kooli kaasa võtta. Ja loomulikult ei tahtnud me osta margariini asemel võid, sest margariini kilohind oli madalam. Aga margariini ei olnud väiksemat pakki kui 500g, mis tähendas, et vältimaks ülejäänud margariini külmkappi ununemist, küpsetasime me muffineid viiekordse koguse ehk 80 tükki. Ja neist kuskil 20 glasuurisin veel sidruniglasuuriga ära (muffinid ise olid porgandi-mandli). Ma vist ei pea ütlemagi, et me poleks neid elu sees jaksanud kahekesi ära süüa, seega jagasin neid heldelt koolis laiali ja Ramses sai ka oma osa. :)

Esmaspäevaks, 2. novembri õhtuks olin kutsunud lähemad sõbrad Asian Chefi restorani sööma ja tähistama. Kohale tuli 12 kutsutust 9. Meil oli ülilõbus ja toit oli ka nii hea! Ma natuke kartsin, et kui kutsun nii erinevaid sõpru kohale, et võibolla ei saada jutu peale, aga õnneks oli valdav enamus kohaletulnutest pigem jutukad inimesed ja ma loodan, et me oma jutu ja naeruga ühtki teist restoranis viibivat seltskonda ei seganud. :)

Koroonatest

Olen kuskil poolteist nädalat haige olnud ja kõige tugevam sümptom on olnud kuiv köha. Olen joonud tassidekaupa teed ja vahele vett ka ning 4-5 päeva jutti jõin ka islandi käokõrvast teed (maailma rõvedaim asi!), aga röga ei tulnud ega tulnud. Varem olen võtnud Gelomyrtoli, aga sellest pole eriti kasu olnud, seega ei hakanud selle peale ka raha raiskama. Helistasin hoopis perearstile, et küsida, mida võiksin röga lahtistamiseks kasutada. Tema aga saatis mu hoopis koroonatesti tegema! (Okei, tegelt ütles, et võta ACC'd ka).

Perearst ütles, et minuga võetakse ühendust, et testi aeg kokku leppida. Jäin seda kõnet siis ootama, aga selle asemel tuli hoopis SMS, milles oli link testi aja broneerimiseks. Sain aja kohe samale päevale, umbes 4 tunni pärast. Senikaua tuli siis närveldada, sest olen paari youtuber'i videost näinud, kuidas seda testi tehakse ja Kristelilt ka muljeid kuulnud, seega ma just kõige õnnelikum ei olnud selle asja üle. Muidugi, kui tulemuse teada saan, siis saan kindel olla ja vastavalt eluga edasi minna.

Martti sõidutas mu siis Tartu lauluväljaku alumisse parklasse, kus oli see koroonatelk püsti pandud. Pidime pisut ootama, kuna üks auto oli meie ees just testimas. Saime siis kah sinna telki sõita, mult võeti isikuttõendav dokument, kust öeldi raadjosaatjasse minu nimi ja isikukood ja proovituubi (?) number. Ja siis tuligi see meeldiv hetk, kus mulle see pikk pulk läbi nina kuhugi kurgu tahakülge pisteti. Ja ei, see polnud veel kõik - teise sõõrmesse ikka ka! Pärast veel jupp aega nina kiheles nagu oleks suure hulga vett ninna tõmmanud. Natuke võttis pisara ka lahti, päris vastik tunne oli. Tulemused selguvad loodetavasti järgneva 48 tunni jooksul. Võite kolm korda arvata, kas ma hakkan oma digilugu iga 5 minuti tagant refresh'ima. :D

--- edit ---

Sain 8. okt hommikul kõne perearstilt teatega, et test on negatiivne. :)

Maailmakoristuspäev

 Andsime Elisega oma panuse ja käisime hurda pargist ja selle ümbrusest suitsukonisid korjamas. Mõtlesin pärast kokku ka lugeda, aga need haisesid nii julmalt, et ma ei suutnud. :D

Setomaal

Lõunaeesti kultuurigeograafia aine raames käisime grupiekskursioonil Setomaal, mis oli tõeliselt põnev, hariv ja äge. Külastasime igasuguseid erinevaid kohti, jalutasime külakestes, surnuaial, kuulasime lugusid seto traditsioonidest ja saime kuulda ka seto muusikat ja süüa päris seto toitu.

Vahva majake vaatetorni juures

Tsässon

Obinitsa silt :D

Meile esineti mõnusa seto muusikaga

Tuulikute ja "ö" maal

Juulikuu keskpaigaks olid asjad koroonaga juba niivõrd rahulikumaks muutunud, et otsustasime oma rahad kokku kraapida, endale telgi osta ja paariks päevaks Saaremaale puhkama sõita. Meie retk algaski reede varahommikul.

Olime juba esimeseks päevaks mitmeid tegevusi planeerinud, seega ärkasime varakult ja võtsime suuna Viljandi peale. Viljandis oli üks vahva pagaritöökoda, kust saime juba kell 8 sooje maitsvaid pirukaid, millega oli väga mõnus teekonda Pärnu poole jätkata. Pärnus tegime suuremad söögiostud ning võtsime suuna Virtsu poole, et praamiga Muhumaale sõita.

Praami peal oli väga tuuline

Muhu saarel külastasime Muhu muuseumi, mis oli super! Minu lemmikosa oli loomulikult rahvariiete näitus, aga kogu ülejäänud muuseum oli ka vahva. Erialast huvi pakkus loomulikult vanaaegne klassiruum, kus olid seintel vanad Eesti kaardid. Veel käisime Muhu puidutöökoja poes, kust ostsime endale kauaigatsetud puulusika.

Vanaaegne õmblusmasin Muhu muuseumis

Muhu muuseumi hoonete vahel

Minu üks lemmikuid - rahvariiete näitus

Ja loomulikult klassiruum vanade kaartidega!

Saaremaal olime esimesel päeval plaaninud käia Koigi rabas. Ma ei ole kunagi sellises rabas käinud nagu oli Koigi raba. Mandril olevad rabad on ikka täitsa teistsugused nii looduse poolest kui ka selle poolest, kuidas raba läbida saab. Algul jalutasime mööda kitsast rada, mis läks kadakate ja põõsaste vahelt - no nii Saaremaa tunne tuli peale! Natuke oli laudteed, aga üsna suur osa rajast läks mööda mingeid jube ebamugavalt kõnnitavaid metallplaate. Palju ei puudunud, et ma oleksin oma jala seal välja väänanud. Natuke oli kahju, sest ei saanud nii palju nautida ümbritsevat loodust, kuna peamise tähelepanu võttis enda alla see metalltee (kui enda jalge ette ei vaadanud, koperdasid kohe).

Kitsuke rada kadakate vahel

Koigi rabas metallteel

Koigi raba vaatetornis

Ilm oli väga tuuline ja vahepeal tuli natukene vihma ka, aga kõige hullemaks läks ilm õhtupoole. Ööbimiskohaks valisime Saaremaa põhjakaldal Tahkuna rannas asuva RMK puhkekoha. Kuna vihma tuli juba parasjagu, panime esimese asjana kohe telgi üles. Seejärel oli muidugi õhtusöögi aeg - selleks olime kaasa ostnud ühekordse grilli ja lambasoolevorstikesi. No ausõna - mina ei tea, kuidas me kunagi oma autoreisidel nende grillidega kõik söönuks saime, sest meil see grill küll vaid kergelt sussutas. Panime ta katusega grillikohta ja kuidagimoodi saime oma 10 vorstikest ikka valmis. Lõikasime mitu tomatit ja väikest kurki kõrvale ja kõht saigi täis.

Tahkuna ranna telkimiskoht

Enne, kui ma grilli kuidagi tööle sain, tahtsin ma oma paljaid jalgu liivast puhtaks teha ja sokid-jalanõud jalga panna, sest külm ja märg oli olla. Loomulikult oli mul vaja seda meres teha, mis oli jube halb idee. Jalad puhtaks ei saanud (pigem läksid veel liivasemaks) ja väikesest vihasööstust grilli (ja ilma jne) peale lendas üks mu jalanõu puu otsa. Martti ronis sellele paduvihmas järgi ja tõi alla tagasi (ma ausõna olin ise valmis sinna minema, aga Martti oli pikem ja ulatas paremini ja ta ei lubanud mul minna).

Kogu öö sadas täiega vihma, mis äratas mind mitu korda öö jooksul üles. Mulle väga meeldib vihmakrabin telgil, aga tol ööl oli seda liiga palju ja liiga tugevalt. Hommikuks läks õnneks ilm ilusaks ja saime telgi päikese käes enam-vähem ära kuivatatud. Sõime hommikust ja veetsime natuke niisama aega raamatute seltsis kuni telk kuivas. Üheks kindlaks tegevusplaani punktiks oli ka Panga pank - kuidas sa käid Saaremaal ja ei külasta Panga panka?! Pank oli ilus, ilm oli kena, aga jälle - jube tuuline. Panga pangal sõime ka lõunaks suppi.

Taamal Panga pank

Lõunaks oli maitsev supp

Seejärel käisime Käilas autot tankimas ja poes ning sõitsime Sopi metsaonni juurde, kuhu panime taas telgi üles. Tahtsime lihtsalt üht mõnusat logelemise päeva, istusime pisikesel lagendikul tiheda metsa vahel, lugesime raamatuid ja nautisime suvist ilma. Ausõna, mul oli teisel õhtul parem tuju! Aga see neetud grill ei läinud jälle põlema (tegelikult läks ta seekord veel kehvemini). Ma tegin oma varba grillinurgaga katki. Martti aga suutis selle grilli kuidagimoodi tööle saada ja saime siiski jälle vorstikesi. Ülejäänud õhtu mööduski raamatute seltsis kuni uni peale tuli.

Mõnus raamatulugemine Sopi metsaonni juures

Grillimeister valmistab õhtusööki

Kolmandal päeval sõitsime Sõrve säärele, kus jätkus tegevust kauemaks. Loomulikult külastasime Sõrve tuletorni ja selle juurde kuuluvat muuseumi. Jalutasime ka Sõrve sääre päris tippu ja mina koorisin jalad taas paljaks ja jalutasin sääre tipust edasi merre - see oli kuidagi äge tunne. Seal olime otsustanud ka kohalikus restoranis mõnusa lõuna süüa. Tol päeval oli kalameestel õnnestunud merest püüda lestakalasid ning neid me maiustasimegi. Seejärel sõitsime Kuressaarde ning vaatasime üle Kuressaare linnuse pargi. Õhtul oligi aeg praamiga taas mandrile sõita ja koju suunduda.

Tuletorni tipus! (248 trepiastet)

Vaade merest Sõrve tuletorni poole

Sealpool on Vesitükimaa laiud ja ...meri

Maitsev lõuna Sõrve säärel

Tegelikult olime planeerinud veel mõningaid tegevusi, aga olime oma plaanides vabad ja kui tundsime, et ei jaksa seekord sinna kohta minna, jätsimegi vahele. Siis on põhjust ka mitu korda tagasi tulla, et kõik kohad ikka läbi saaksid käidud. Kokkuvõtteks oli väga mõnus väike reis :)

Päikeseloojang Kuivastu sadamas