Eestis tagasi!

Üleeile (neljapäeva) õhtul kella üheteist-kaheteist paiku sõidutas Maris mind Edinburghi lennujaama, kuhu jõudsime kella poole ühe paiku öösel. Vaene Maris, pidi veel terve tee tagasi sõitma. Mina aga passisin lennujaamas. Jõin Cafe Neros ühe tee, et sooja sisse saada. Vahepeal püüdsin magada natuke, aga ei õnnestunud eriti. Siis mingi aeg lasti valjuhäälditest mingit tulekahjuteadet, kus paluti kõikidel rahulikult oma kohtadele jääda kuni edasi öeldakse, mida teha. Eriti kaua lasid seda, mingi sada korda järjest vähemalt kümme minutit. Niiiii ära tüütas lõpuks. Mingi pool tundi hiljem teavitasid, et põhimõtteliselt polnud midagi.

Siis mingi viie paiku hakkas lennujaama rohkem inimesi kogunema. Mingi itaallasega sain tuttavaks, rääkisime juttu seal. Tema lendas Bremenisse. Millalgi saime turvast läbi, tore. Passisime seal edasi veel. Kell 5:25 läks itaallane Paolo oma värava juurde. Mina pidin veel 20 minutit ootama, et teada saada, mis väravast mu lend väljub. Selgus, et pidin lennujaama teise otsa minema. Siis lennukile kah.

Stockholmi jõudes oli seal ilus selge sinine taevas. Täiesti vastupidine ilmale, mis oli Edinburghis sealt lahkudes - seal ladistas vihma. Stockholm Skavsta lennujaam oli kõige väiksem, mida ma elus näinud olen. Väike ruumike, kus ümberringi oli kuus väravat ja ühes servas poeke ja kohvik. Suht igav oli seal kolm tundi passida, Kindlega 3G võrku ka enam ei saanud.

Terve lennu Stockholmist Tallinnasse olin ärkvel. Vaatasin lennukiaknast Saaremaad ja Hiiumaad. Ja siis juba oligi maandumine Tallinna lennujaamas. Seal oli mingi jube pikk järjekord, mis venis ka kohutavalt aeglaselt, nii et ma jõudsin seal enam-vähem hulluks minna. Viimaks sain siis sealt arrivalite väravast läbi minna ja seal kohe aiakese ääres lehvitasid mulle issi, emme, Laura ja Ramses. Küll oli armas neid näha :)