1. detsembril seadsin sammud Perekonnaseisuametisse, et seal sisse anda avaldus eesnime muutmiseks. 2. detsembril sain meili, et ma tuleks oma nimemuutmise otsusele järele. Sellest päevast pole ma enam Kreete-Brunella Sepp, vaid Kreete Sepp.
Pean ütlema, et see on naljakas, teistmoodi tunne, aga samas minu jaoks ei muutunud palju rohkem kui see, et dokumentidel ja mujal on mul nüüd teistsugune nimi ja Facebookis olen ka juba ammu vaid ühe eesnimega.
Miks ma seda tegin? Brunella on väga keeruline nimi ja sellega on igal pool lõputult probleeme tekkinud. Samuti on selle nime tõttu leiutatud mulle igasuguseid hüüdnimesid, mis mulle absoluutselt pole meeldinud. Tunnen end palju paremini nüüd, kui saan ametlikult igale poole vaid ühe eesnime kirjutada.
Paljud ütleksid (ja on öelnud ka), et miks ma ei oota abiellumiseni nimevahetusega. Tont seda teab, millal ma ükskord abiellun, sinna võib veel 10 aastat minna ja ma arvan, et ma ei tahaks "kannatada" oma kahe nimega vaid selleks, et ei peaks kaks korda nime muutumise tõttu uut id-kaarti tegema.
Ja nii ongi! :)
P.S! Olen ikka veel haige. Tundub, et sel aastal ei ole nii, et kogu kupatus ühe korraga, vaid kõigepealt kurguvalu ja palavik, kui see hakkab üle minema, siis nohu ja poole nohu pealt algab köha...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar