Unimüts

Jälle on mingi üle kahe nädala vahele jäänud blogiga, aga mis teha, jube kiire on ka olnud.

Olen päris palju tööd teinud vahepeal. Nimelt olen see Tallinki päkapikk, kes käib mööda linna ringi ja jagab inimestele jõulurõõmu (ja Tallinki sooduspakkumisega kingikarbikesi ka). Eile näiteks käisin ühes muusikapoes sees, et seal ka inimestele kingikarbikesi jagada ja sain müüjatelt karbikese vastu nootidega harilikke pliiatseid ;D

Täna juhtus üks väga piinlik lugu. Kõik algas sellega, et Kreete otsustas olla terve öö üleval, et tegeleda Westpostiga. Koristasin kõigepealt tunnikese tuba ja siis tegin kuskil 5h Westposti. Võibolla umbes poole sain valmis. Tegin veel inglise ja hispaania keele koduseid töid ja vaatasin ajaloo kontrolltöö materjaligi üle. No lõpuks oli pea ikka päris segamini. Veerand seitsme paiku vajus pea lihtsalt lauale ja magasin umbes 20 minutit.

Koolis oli raske. Igas tunnis tahtis silm kinni vajuda. See on ehtne märk, et hakkan vanaks jääma :D 7. ja 8. klassis oli terve öö üleval olla üsna okei. Järgmisel päeval olid lihtsalt külmavärinad. Inglise keeles lasingi silma kinni natuke ja kui õpetaja mind küsis, leidsin kiirelt õige koha üles.

Ajaloo kontrolltöö suutsin enda arust vähemalt 4 peale teha. Õpetaja aga tõi töö tagasi ja ütles, et pean aastaarvusid juurde kirjutama. No hell, ma ju ei teadnud neid. Ütlesin õpetajale, et ma ainult 20 minutit maganud ja ei oska rohkem. Ta siis ei osanud midagi öelda.

Kaks viimas tundi (ühiskonnaõpetused) olid sama õpetajaga, kes meile ajalugu annab. Esimesed 15-20 minutit töötasin kaasa ja kuulasin, siis aga vajusin vaikselt laua peale ja jäin sellisesse poolunne, et kuulsin õpetaja juttu, aga samal ajal puhkasin ka.

Ärkasin lampi üles. Olin umbes viieks minutiks täiesti magama jäänud. Klass oli tühi. Ainult õpetaja istus oma laua taga ja tegeles oma asjadega. Ta ütles, et teised püüdsid mind tunni lõpus mitu korda üles ajada, aga ma ei ärganud ja siis nad läksid lihtsalt ära. Appii, kui piinlik!

Õpetaja siis ütles, et ma peaksin ikka rohkem magada püüdma, mitte sundima end üleval olema. Kinnitasin talle, et see oli ühekordne juhtum - ma ei mäleta viimast korda, kui nii loll olin ja öö vastu koolipäeva üleval olin.

Läksin alla. Koridoris tuli klassivend vastu ja küsis, kas oli ka magus uni. Selgitasin talle, et olin põhimõtteliselt täiesti magamata ja ta vist sai aru, kuigi naeris :) Gardekas tuli klassiõde vastu ja ütles, et osad arvasid, et ma olen ära minestanud või midagi, kuna ma ei reageerinud äratamistele. Tundsin end imelikult. Thank god, et see koolipäev läbi sai.

Ja täna õhtul (ühe tunni pärast) algab Jõuluball. Martti sõidab praegu Tallinna poole Võrust ja umbes pooletunnise hilinemisega saame ka ballile minna koos :)