laupäev, 13. juuni 2020

Geomorfoloogia välipraktika

Neljapäeval käisime geomorfoloogia välipraktikumi ekskursioonil. Kogunemine hommikul kl 9 Van46 ees (seal samas kogunesid ka esmakursuslased, kes sõitsid topo praksi). Geomorfo praks nägi (sel aastal) välja selline, et sõitsime päev otsa bussikesega mööda Vooremaad ja Peipsiäärt ringi ja tegime siin-seal peatusi. Pinnavormide ekskursioon.

Kõigepealt käisime tartu servas asuva Kalmistu paljandi juures (inimtekkeline, paljandub Devoni liivakivi). Siis viisid bussirattad meid Vooremaa poole. Tegime peatuse Lähte kandis, Pala linna liivakarjääri juures. Ronisime seal veidi liivamägede otsas ringi ja õppejõud näitas meile erinevaid geomorfoloogilisi nähtusi. Kuna hiljuti oli vihma sadanud, saime näha ka vihmauuret, mis nägi äge välja.

Kalmistu paljand

Edasi Saadjärve poole, mille kaldal oli ka Jääaja Keskus, mille külastus meil plaanis oli. Õppejõud küll mainis, et veedame seal pool tunnikest või kõige rohkem kolmveerand, aga olime seal tunni ja vist isegi pisut peale. Ei saanud kõike korralikult vaadatud/loetudki, sinna peab kindlasti veelkord minema, sest tegu oli väga vahva ja mõnusalt üles ehitatud muuseumiga. Seal oli selline relax-tuba ka, kus olid lamamistoolid, rahulik muusika, hämarus ja lakke ja seintele lasti projektoritega tähistaevast ja virmalisi. Kui me selle leidsime, siis õppejõud kommenteeris, et ta ei tohi meid sinna sisse lasta, kuna siis ta ei saa meid sealt enam välja ja loomulikult me kõik ronisime siis kümnekesi seda imet vaatama. Pikutasime seal lamamistoolidel ja siis õppejõud vaatas kardina vahelt sisse ja kommenteeris, et "seda ma kartsingi". :D

Pala linna liivakarjääris

Vihmauure

Vihmauure läks lõpuks üle selliseks

Liivakarjääris (foto: Eliisa Lehtme)

Jääaja Keskuses ringi vaatamas

Relax-tuba Jääaja Keskuses

Peale Jääaja Keskust sõitsime Saadjärvest pisut eemale, et järvenõos järvesetteid puurida ja ise vaadata, mis sealt välja tuleb. Võtsime minibussist kogu vajaliku kola ja ronisime tee äärde kuhugi võsastikku, kus siis soopuuriga 3,2m sügavusele puurisime ja settekihte näha saime. See oli meeldejääv kogemus ja hästi põnev oli näha, kuidas sadade ja tuhandete aastatega olid erinevad kihid settinud ja mõelda kuidas see paik arenenud on.

Niimoodi suruti soopuuri maasse (kaks tüdrukut lenkus külge rippuma)

Viirsavi peaaegu 3m sügavusel

Seejärel sõitsime Vooremaal ringi, üle ja ümber voorte. Külastasime kaht mõhnastikku (Töljase ja Kaiu) ja üht beebi-oosi. Lõpupoole viis tee meid Peipsi äärde. Külastasime Kallaste liivakivipaljandit, mida olime küll aasta tagasi Eestimaa tundmise ekskursiooni käigus näinud, aga tore oli veelkord näha. Jutt oli teistsugune ja saime rohkem aimu Peipsi arenemisloost ka. Lõpuks sõitsime läbi Alatskivi Lahepera järve äärde ja seejärel koju tagasi. Ekskursioon oli tõesti huvitav ja meie maa kujunemislugu sai palju selgemaks.

Kaiu mõhnastik

Kallaste liivakivipanga juures

Kommentaare ei ole: