Lugu Saatanast, armastusest ja veerevast peast

Lõpetasin just Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita". Kuigi see on meil koolis hetkel kohustusliku kirjanduse nimekirjas, lisasin selle ka oma Reading Challenge'isse kategooriasse "Raamat, mis on originaalselt kirjutatud teises keeles".

Pean ütlema, et see on üks neist kohustuslikest kirjandustest, mis mulle siiralt meeldinud on. Kuigi raamatus oli KOHUTAVALT palju tegelasi (Siiamaani ei suuda öelda, kes oli nt Varenuhha või Karpov), oli kogu see lugu põnev.

Et raamatut neljapäevaks läbi saada, seadsin endale sihiks iga päev lugeda 4 peatükki (u 60 lk). Täna läksid viimased 9 peatükki (130 lk). No ei suutnud käest panna seda! Ma ei ole kunagi ühtegi sellist raamatut lugenud. Ma ei tea, võibolla ma olen imelik, aga see raamat jättis oma märgi maha minusse.

Kui teos juba algas sellest, kuidas Woland Berliozi surma ennustas ja 20 lk hiljem see juhtuski, olin üpris üllatunud. Ma ei oleks osanud seda üldse oodata. Ja hoopis teistmoodi ka. No ja siis need hüpped minevikku, kus olid tegelasteks sellised inimesed nagu prokuraator Pontius Pilatus, Ješua ja Leevi Matteus... 

Tegelt ka, seda raamatut võiksid küll kõik lugeda.

Ma vist sattusin veidi hoogu nüüd.

See on tohutult hea raamat.

Aitäh!

Jää peal

Käisime eile Ionaga Harju mäel uisutamas ja pärast kuuma šokolaadi joomas ja shoppamas :) Vaatamata sellele, et ma pole umbes miljon aastat uisutanud, siis kogusin oma jääl liikumise julguse päris ruttu kokku ja ei kukkunud kordagi (jess!) :D

2014nda eredamad hetked

Oodates tunduvad hetked aastatena, meenutades tunduvad aastad hetkedena. (Victor Hugo)

1. Alustasin challenge'it "100 päeva hommikujooksu", millest suutsin lõpetada (blogipostitusi vaadates) vähemalt 13 päeva, võimalik et rohkemgi :)
2. Käisin Soomes Punase Risti laagris, kus oli ääretult tore.
3. Käisin viimast korda elus malevanoorena malevas. Pärnu II vahetuses, kus ühtlasi sain ka esimest korda elus proovida kätt baaritöös.
4. Martti lõpetas gümnaasiumi nelja-viielise tunnistusega :)
5. Käisin esimest korda elus üldlaulupeol <3
6. Martti läks Võrru Kuperjanovi Jalaväepataljoni 11ks kuuks aega teenima.
7. Alustasin Geopeituse mängimist
8. Käisin Šotimaal Marisel ja oma sõpradel külas
9. Ütlesin "head aega" nii Liisile kui Mariale, kes läksid Colombiasse vahetusõpilaseks ja Šotimaale ülikooli.
10. Aitasin korraldada õpetajatepäeva ja andsin väikestele tunde
11. Sain Westposti peatoimetajaks
12. Käisin ÕM Aktiiviga Saaremaal laagris
13. Käisin Elvas meedialaagris
14. Muutsin ära oma eesnime

Ütleks, et oli täitsa edukas aasta ja loodan, et 2015 tuleb veelgi parem! :)

Aastavahetus paugu ja mürtsuga

Ka selle aastavahetuse, nagu eelmisegi, veetsime Marttiga Lagedil tema maakohas. Sõime end ta vanavanemate juures kurguauguni täis ja hiljem, kui naabrid külla tulid, lasime ilutulestikku ka. Üks 25-lasuline patarei otsustas poole peal ümber minna ja hakkas sihtima hoopis meid, nii et me lasime kõik eri suundades laiali :D 

Paar uusaastalubadust/eesmärki seadsin endale ka:

• Lõpetada gümnaasium edukalt
• Saada sisse Tartu Ülikooli soovitud erialale
• Leida suveks töö
• Lõpetada vähemalt 50% Reading Challenge'ist :) -------------------->

Teistmoodi jõulud

24. detsembri hommikul tähistasime muidugi Laura sünnipäeva kringli ja lipuheiskamisega. Nüüd on mu väike õde ka 18 :) Vahetasime Marttiga ka jõulukingid ja veetsime mõned tunnid koos. Kella kahe paiku ta lahkus ja ma läksin kööki appi.

Meile tulid külla Kaja lapsed ja Karini pere, nii et meid sai kokku päris suur hulk. Süüa oli palju ja väga head. Õhtu venis väga pikale, viimased lahkusid vist kl 23 paiku...

Otsustasime, et teeme 1. jõulupühal omaette ka jõuluõhtu ja kingituste jagamise, mis tuli väga armas ja rahulik. Selle aasta jõulud olid kindlasti teistsugused, kui oleks võinud oodata, aga lõppkokkuvõtteks ilusad.

Ma kuusest ja jõululauast pilti ei teinud, aga piparkoogid ja kingipakki kaisutav Yello on ka piisavalt jõululised ma usun :)

Ametlikult "Kreete"

1. detsembril seadsin sammud Perekonnaseisuametisse, et seal sisse anda avaldus eesnime muutmiseks. 2. detsembril sain meili, et ma tuleks oma nimemuutmise otsusele järele. Sellest päevast pole ma enam Kreete-Brunella Sepp, vaid Kreete Sepp. 

Pean ütlema, et see on naljakas, teistmoodi tunne, aga samas minu jaoks ei muutunud palju rohkem kui see, et dokumentidel ja mujal on mul nüüd teistsugune nimi ja Facebookis olen ka juba ammu vaid ühe eesnimega.

Miks ma seda tegin? Brunella on väga keeruline nimi ja sellega on igal pool lõputult probleeme tekkinud. Samuti on selle nime tõttu leiutatud mulle igasuguseid hüüdnimesid, mis mulle absoluutselt pole meeldinud. Tunnen end palju paremini nüüd, kui saan ametlikult igale poole vaid ühe eesnime kirjutada. 

Paljud ütleksid (ja on öelnud ka), et miks ma ei oota abiellumiseni nimevahetusega. Tont seda teab, millal ma ükskord abiellun, sinna võib veel 10 aastat minna ja ma arvan, et ma ei tahaks "kannatada" oma kahe nimega vaid selleks, et ei peaks kaks korda nime muutumise tõttu uut id-kaarti tegema.

Ja nii ongi! :)

P.S! Olen ikka veel haige. Tundub, et sel aastal ei ole nii, et kogu kupatus ühe korraga, vaid kõigepealt kurguvalu ja palavik, kui see hakkab üle minema, siis nohu ja poole nohu pealt algab köha...

Unimüts

Jälle on mingi üle kahe nädala vahele jäänud blogiga, aga mis teha, jube kiire on ka olnud.

Olen päris palju tööd teinud vahepeal. Nimelt olen see Tallinki päkapikk, kes käib mööda linna ringi ja jagab inimestele jõulurõõmu (ja Tallinki sooduspakkumisega kingikarbikesi ka). Eile näiteks käisin ühes muusikapoes sees, et seal ka inimestele kingikarbikesi jagada ja sain müüjatelt karbikese vastu nootidega harilikke pliiatseid ;D

Täna juhtus üks väga piinlik lugu. Kõik algas sellega, et Kreete otsustas olla terve öö üleval, et tegeleda Westpostiga. Koristasin kõigepealt tunnikese tuba ja siis tegin kuskil 5h Westposti. Võibolla umbes poole sain valmis. Tegin veel inglise ja hispaania keele koduseid töid ja vaatasin ajaloo kontrolltöö materjaligi üle. No lõpuks oli pea ikka päris segamini. Veerand seitsme paiku vajus pea lihtsalt lauale ja magasin umbes 20 minutit.

Koolis oli raske. Igas tunnis tahtis silm kinni vajuda. See on ehtne märk, et hakkan vanaks jääma :D 7. ja 8. klassis oli terve öö üleval olla üsna okei. Järgmisel päeval olid lihtsalt külmavärinad. Inglise keeles lasingi silma kinni natuke ja kui õpetaja mind küsis, leidsin kiirelt õige koha üles.

Ajaloo kontrolltöö suutsin enda arust vähemalt 4 peale teha. Õpetaja aga tõi töö tagasi ja ütles, et pean aastaarvusid juurde kirjutama. No hell, ma ju ei teadnud neid. Ütlesin õpetajale, et ma ainult 20 minutit maganud ja ei oska rohkem. Ta siis ei osanud midagi öelda.

Kaks viimas tundi (ühiskonnaõpetused) olid sama õpetajaga, kes meile ajalugu annab. Esimesed 15-20 minutit töötasin kaasa ja kuulasin, siis aga vajusin vaikselt laua peale ja jäin sellisesse poolunne, et kuulsin õpetaja juttu, aga samal ajal puhkasin ka.

Ärkasin lampi üles. Olin umbes viieks minutiks täiesti magama jäänud. Klass oli tühi. Ainult õpetaja istus oma laua taga ja tegeles oma asjadega. Ta ütles, et teised püüdsid mind tunni lõpus mitu korda üles ajada, aga ma ei ärganud ja siis nad läksid lihtsalt ära. Appii, kui piinlik!

Õpetaja siis ütles, et ma peaksin ikka rohkem magada püüdma, mitte sundima end üleval olema. Kinnitasin talle, et see oli ühekordne juhtum - ma ei mäleta viimast korda, kui nii loll olin ja öö vastu koolipäeva üleval olin.

Läksin alla. Koridoris tuli klassivend vastu ja küsis, kas oli ka magus uni. Selgitasin talle, et olin põhimõtteliselt täiesti magamata ja ta vist sai aru, kuigi naeris :) Gardekas tuli klassiõde vastu ja ütles, et osad arvasid, et ma olen ära minestanud või midagi, kuna ma ei reageerinud äratamistele. Tundsin end imelikult. Thank god, et see koolipäev läbi sai.

Ja täna õhtul (ühe tunni pärast) algab Jõuluball. Martti sõidab praegu Tallinna poole Võrust ja umbes pooletunnise hilinemisega saame ka ballile minna koos :)