kolmapäev, 20. jaanuar 2016

Uisutamas

Mingi kummalise ime läbi polnud Martti veel kunagi uisutamas käinud. Kui üks mingi kahtlane lapsepõlvekord välja arvata. Seega ei suhtunud ta just suurima innuga minu ideesse minna uisutama, aga läksime ikkagi, sest üksteist tuleb rõõmsaks teha :P

Alguses koperdas Martti armsalt jääl, aga lõpuks julges pea sama kiiresti Tartu laululava ees tiirutada kui mina :) Väga-väga lõbus oli.




teisipäev, 19. jaanuar 2016

Kasiinosse?

Jõudis kätte see päev. Martti sai 21 ja seega võib nüüd seaduse järgi kasiinodes käia. Ise ta kommenteeris, et tal pole kavas seda teha. :) Tähistasime tagasihoidlikult koogiga. Kook tuli väga hea, pehme, mahlane ja šokolaadine. Küünlad oleks ka olnud, aga kuna püüdsin neid ahjusooja koogi sisse torgata, siis sulasid nende alumised otsad ära ja tuli lihtsalt auguline nr 21-ga kook :)))



teisipäev, 5. jaanuar 2016

Lumi on ilus

Ma peaksin praegu blogi kirjutamise asemel oma raamatut toimetama. Noorteromaani konkursi tähtaeg on juba 18. jaanuar. Õnneks on mul enamus valmis, vaid toimetamine ja paari stseeni lõpetamine veel teha. Oleksin võinud ta juba ammu ära saata (eelmisele võistlusele), aga mingist hetkest tuli lihtsalt kopp nii ette, et ma isegi ei avanud seda dokumenti mingi pool aastat. Aga kuna ma olen sellega juba nii kaugele jõudnud, tuleb ka lõpuni minna. Oleks üks asi vähemalt finito.

Eile oli väga ilus päikeseloojang. Maa on lumine, aga ilmad sellised poolselged ja päike värvis kõik nii ilusasti punaseks. Praegu on ka tegelikult väga kaunis väljas. Peaks hoopis jalutama minema, enne kui päris pimedaks läheb. Või peaks ikkagi oma raamatuga tegelema.

Eile

Täna

Also, tegin banaani-šokolaadimuffineid üks päev.

reede, 1. jaanuar 2016

Hetki eelnevast aastast + uusaastalubadused

2015 oli mu elus kindlasti suurte muudatuste aasta. Enamik muudatusi olid õnneks positiivsed. Panen omale mõned meeldejäävamad seigad eelmisest aastast ka kokkuvõttena kirja.


1. Viisin läbi varivalimisi.
2. Viimane Koolikell ehk Tutipäev
3. Käisin Zakopanes, Poolas noorteprogrammis (ja põletasin end päikesega nii kõvasti ära, et pole kunagi nii jubedasti põlenud olnud).
4. Sooritasin riigieksamid.
5. Sain Martti kaitseväest kätte.
6. Lõpetasin keskkooli.
7. Käisin Šotimaal.
8. Kandideerisin Tartu Ülikooli.
9. Olin vabatahtlik U23 meistrivõistlustel.
10. Käisin praktikal Äripäevas.
11. Sain Tartu Ülikooli sisse!
12. Ostsin ukulele.
13. Kolisin Tartusse.
14. Läbisin ülikooli rebaste ristimise.
15. Sain 20-aastaseks.
16. Lasin endale tätoveeringu teha.

Saan uhkusega öelda, et täpselt aasta tagasi seatud lubadused olen ma täide viinud.

  • Lõpetada gümnaasium edukalt - DONE, lõpetasin neljade-viitega.
  • Saada Tartu Ülikooli sisse soovitud erialale - DONE, läbisin nii akadeemilise testi kui vestlusvooru edukalt ja sain ülikooli sisse.
  • Leida suveks töö - DONE, käisin Äripäevas (tasustatud) praktikal.
  • Lõpetada vähemalt 50% Reading Challenge'ist - DONE, lugesin 28 raamatut 52st, seega tegin 54%.

Uueks aastaks sean endale järgmised lubadused:

  • Lõpetada minu ja Martti Reading Challenge enne Marttit. :)))
  • Lugeda läbi vähemalt 29 raamatut (et olla eelmisest aastast edukam).
  • Leida see, mida oma tulevikuga teha tahan ja siis teha seda.
  • Leida suveks töö.

15 going on 16

Suutsin endale aastavahetuseks külmetuse hankida, seega veetsin 2015. aasta viimased päevad nohus ja kurguvalus, teed kurgust alla kallates. Eile aga tuli Maria meie poole ning me tegime (Maria tegi) igasugu head sööki ja meil oli väga mõnus olla. Vaatasime telekat, sõime salatit ja pomelot.

Lookin' Fabulous

Tujurikkuja ajaks lõikasime koogi lahti. Natuke enne keskööd panime end soojalt riidesse ja läksime rõdule, et ilutulestiku kõrvale šampuseklaasid kokku lüüa. 7. korrus on parim ilutulestiku vaatamiseks. Meil oli terve panoraamvaade ilutulestikku täis ning raketid, mida lasid sama maja inimesed maja ees, plahvatasid täpselt meiega samal kõrgusel, seega saime ilutulestikku nautida otse enda nina all.




teisipäev, 29. detsember 2015

Jõulud

Tänavused jõulud olid kergelt omamoodi, kuna ma sain jõule pidada neli korda. 24nda hommikul tähistasime muidugi Laura sünnipäeva imemaitsva šokolaadikoogiga. Pärastlõunal nautisime enda jõulusööki ning jagasime kuuse alt kingitusi. Õhtul aga tuli Martti mulle järgi ja viis mu Lagedile.

Istusime sealgi jupp aega laua taga (kuigi mina midagi süüa enam küll ei jaksanud) ning pärast sai Martti päkapikk olla ning kuuse alt pakke võtta. Naljakas, kuidas eri peredes võivad jõulud nii erinevad olla. Meil on kõik tublid ja õpivad jõuluks salme ja laule ära, Martti juures aga käis üks sahmerdamine ja viilimine, läbi nalja loomulikult. Aga kõigil oli lõbus, nii et ei saa midagi pahaks panna.

Lagedi jõulupuu

1. jõulupühal tuli Martti tädi pere Lagedile ja saime veelkord jõulusööki süüa ja salme-laule kuulata. Õhtu täheks oli imeline šokolaaditort, mille Martti vanaema oli valmistanud ning mis maitses taevalikult.

Parim šokolaaditort (minu tehtud versioon Muugale)

Ka Muugal käisime, et ema ja Jüriga jõulutada. Vahelduseks jõuluroogadele olid nad otsustanud meid verivorstidest ja hapukapsast säästa ning me saime end kurguni täis toppida hoopis kartuleist ja hakklihakastmest, mis oli väga mõnus vaheldus.

Sain omale jõuluks hulga raamatuid, kehakreemi ja vannisoola, veidi ehteid, kirjatarbeid ja muud. Parimad kingid olid vist Musirull ja kakukruus. Nimelt Martti oli tavalisele puidust taignarullile põletusmasinaga peale põletanud "MUSI <3", niisiis on mul nüüd ehtne Musirull. Kakukruusi kinkis mulle Maria. Kruus on armas ümar ja jõulupunane ning sellel on kiri "Owl you need is love".

laupäev, 19. detsember 2015

Öö tähtede all

Käisime Marttiga Westholmi jõuluballil, sest miks mitte. Vilistlased on sinna alati oodatud ning Liisi veenis meid tulema, kuna tema oli seal fotograaf.

Ball oli väga ilus. Iga kord, kui seal käinud olen, on see kuidagi lummanud mind - kuidas suudetakse aula ikka nii ilusaks teha. Suupisted olid nämmad (okei, iga aasta on), muusika oli mõnus, ainult et avavalsiks mängima pandud lugu ei olnud kohe üldse valsiks sobilik lugu. Rütm oli nii vale ja meil Marttiga läks küll samm pidevalt segamini, kuigi valsi põhisammu oskame me hästi.


Liisil oli nii hea meel meid näha ja meil oli väga tore. Peale balli käisime veel jupp aega linnas ringi koos Liisi ja ühe tema YFU sõbrannaga (samuti Liisi). Siis tulime Martti juurde, mängisime sõnamängu ja alles mitu tundi peale keskööd vajusime ära.