Mingi kummalise ime läbi polnud Martti veel kunagi uisutamas käinud. Kui üks mingi kahtlane lapsepõlvekord välja arvata. Seega ei suhtunud ta just suurima innuga minu ideesse minna uisutama, aga läksime ikkagi, sest üksteist tuleb rõõmsaks teha :P
Alguses koperdas Martti armsalt jääl, aga lõpuks julges pea sama kiiresti Tartu laululava ees tiirutada kui mina :) Väga-väga lõbus oli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar