Muudatused elus ja EGEAs

Kevadsemester hakkab vaikselt läbi saama ja suvi on juba põhimõtteliselt käes (kui termomeetrit vaadata). Mõned eksamid on veel jäänud ja närvitsemist ikka jagub, aga see asi saab varsti läbi ja siis saab suve nautida. Sest esimest korda üle väga mitme aasta ei ole ma planeerinud suveks tööle minna. See teadmine on kuidagi... meeldiv. :)

Sain sel semestril oma esimese A (jah.) ja see juhtus väga... uskumatult? Ma ei tea, igatahes asi käis sedasi, et viimase öko loengu lõpus palus õppejõud kõigil, kes on kõikides loengutes kohal olnud, veel auditooriumi jääda. Ta andis kõigile võimaluse vastata ühele küsimusele (kõigil sama) ja kui vastust tead, saad aine A ja head aega. 

Järjekord oli suht pikk ja jõudsin seal ikka korralikult paanitseda. Tuli siis minu kord ja õppejõud näitas laua varjus paberile kirjutatud kolme mükoriisatüüpi ja palus nimetada puuduolev neljas. No ausalt ka, ma mäletasin seda loengut, kus ta mükoriisast rääkis, aga mul polnud õrna aimugi, millised need 4 tüüpi on. Aga ma suutsin selle vastuse puhta loogikaga ära vastata!!! Ma ei saanud vist ise ka aru, mis seal toimus - mu aju töötas mingil ülehelikiirusel ja ütles õige asja ja siis ma juba läksin pisar silmis trepist alla garderoobi ja ei suutnud uskuda, et ma õige vastuse lihtsalt VÄLJA MÕTLESIN.

Igatahes - täna oli EGEA üldkoosolek, kus valiti ja kinnitati ametisse ka uus juhatus. Millest ma nüüd osa olen, hihi. Kandideerimine käis ka kuidagi nii kiiresti, et ei pannudki tähele, kui ma juba seal klassi ees seisin ja teiste küsimustele vastasin, et mida ma EGEAs paremini tegema hakkan. Mis sellesse puutub, siis elame, näeme. Mul algab nüüd alles sisseelamisperiood, mille jooksul kõik oma ülesanded selgeks õpin.

EGEA juhatus: Merli, mina, Liza, Sigrid (foto: Margarita Oja)

uus EGEA juhatus (foto: Margarita Oja)

Ülehomme istun juba topograafia eksamil (mis tuleb megahirmus ja keeruline) ja siis esmaspäeval sõidame kursusega kolmepäevasele tripile Ida-Virumaale Peipsi äärde telkide ja värkidega. Siis on veel looduskaitse eksam ja mingid referaadid-asjad ja ongi semester läbi!

EGEAga metsa istutamas

Käisime EGEAlastega Viljandimaal metsa istutamas. Põhjus lihtne - EGEA-Tartu korraldab sel aastal Balti ja Põhjamaade regiooni kongressi ning vaja kuskilt raha teenida :) Igatahes haarati ka teisi EGEAlasi peale kongressi organiseeriva tiimi kaasa ja käisime üheskoos keskkonda (ja EGEAt) aitamas. Päev oli pikk, töö raske, aga tunne oli hea ja lõbus oli ka.

(pildid näppasin siit-sealt, mis keegi tegi)

Piusal jõmpsikaid väsitamas

Pakkusime Marttiga, et korraldame Kambja jõmpsikatele ühe vahva päeva, et emme-issi saaksid natuke rahulikult olla, omi asju teha ja end taas energiaga täita. Mõeldud-tehtud. Sai üks kena laupäev kokku lepitud ja plaanid paika sätitud - vihmase ilma korral teeme tubasemaid tegevusi, ilusama ilmaga sõidame Piusale. Õnneks oli ilus ilm!

Hommikul saimegi oma kolm last kätte ja sõitsime Piusale. Seal oli mõnus mänguväljak, kus mängisime ikka jupp aega. Mina ja Martti lõbutsesime liivakopaga, sest meie lapsepõlves sellist imeasja küll kuskil ei olnud.

Vaieldamatult lemmik oli aga muidugi liivamägedes seiklemine. Lapsed läksid nii hoogu ja neil oli ikka elulõbus seal. Seal olid väikesed tiigikesed, mis varase hommiku tõttu olid veel jääkaane all ja kuhu oli hullult vahva kive, oksi ja jäätükke loopida. See kindlustas küll vähemalt tunniks ajaks, kui mitte kauemaks, neile tegevuse.

Päeva poole läksid muidugi kõigil kõhud tühjaks ja siis tegime väikese makaronisalati- ja banaanipikniku. Ja edasi sama hooga - liivamägedesse püherdama, kulli ja pimesikku mängima, künkaid vallutama ja ohjeldamatult jooksma ja naerma. Üks paremaid asju on näha, kuidas lapsed õues lõbutsevad ja naeravad.

Tagasiteel jäid nad kõik muidugi suurest väsimusest tuttu. Hüppasime tee peal poest ka läbi, et banaane juurde osta (kuna sai lubatud). Koju jõudes ärkasid nad tasapisi üles, sõid igaüks kolm banaani ja lontsisid siis koduukse poole sellise väsimusega nagu oleks nad päev otsa sunnitööd teinud.

Taimedega värvimine

Niivõrd äge on see, et Tartu Ülikool pakub vabaainetena põnevaid kursuseid. Muuhulgas on näiteks aine "Taimedega värvimine", mida ma sel semestril võtan. Värvime seal siis luumaterjali ja lõnga. Eile oli meil esimene kolmetunnine praktikum, kus meile värvimise põhimõtteid tutvustati ja siis saime luujuppidega ise ka proovida-katsetada. Värvitaimeks olid seekord sibulakoored. Ilusad kuldsed tulid välja, väga äge.

Kristeliga luujuppe valimas. (foto: Tuulike Kivestu)

keskendunud (foto: Tuulike Kivestu)

pühademunavärvilisi luujuppe riidetükkidest välja harutamas (foto: Tuulike Kivestu)

Ja muidugi ei saanud ma pidama ja pidin kohe hankima kõiksugu kraami, mida koduseks nõiatöökojaks tarvis läheb. Uuskasutuskeskusest sain sobiva poti (küll natuke liiga väikese, aga küll kunagi suurema saab hankida) ja mingi naljaka puust toki segamiseks ja tõstmiseks. Maarjajääd sain kodu lähedalt poest ja sobiva termomeetri Bauhofist. Kogu komplekt läks kokku maksma alla 20 €.

Siis sõitsime Marttiga Pangodi järve äärde metsa, kust korjasime kuuse- ja männikäbisid ja natuke kuusevõrseid ka, aga neid veel eriti palju ei olnud. Jalutasime natuke metsas ringi ka, seal oli tegelikult 1-kilomeetrine RMK matkarajake. Siis suundusime käbisaagiga kodu poole ja ma panin oma nõiakatla tööle.

lõng peitsimas (ei ole spagetid :D )

Pesin ja peitsisin pisikese kera loodusvalget villast lõnga, keetsin kuusekäbidest ilusa tumeda punakaspruuni värvi ja värvisin lõnga ära. Pärast lõnga uuesti pestes tuli välja, et värv oli siiski võrdlemisi hele, aga väga kena tooniga. Kokku kestis see ühe väikese lõngakerakese ümber mässamine umbes neli tundi.

tulemus selline

võrdlus originaallõngaga

Naistepäev

Eilne päev kukkus äärmiselt mõnusalt välja. Õhtupoolikul läksime Sheriffi sööma ning olime oma asjad ära tellinud, kui märkasime mõni laud eemal Liisit ja Gersonit, kes samuti olid sinna sööma tulnud. Nad tulid meie lauda üle ja meil oli väga lõbus koos. Tuli välja, et oleme kõik planeerinud Sheriffis kõhu täis süüa ja siis kinno minna. Meie läksime vaatama "Captain Marvelit" ja nemad "Tõde ja õigust".

"Captain Marvel" oli oodatust palju parem! Millegipärast ma arvasin, et see on seda pahad-tulnukad-tulevad-oi-meil-on-võimas-naine-kes-päästab-maa-kõik-ongi-hästi-tüüpi film, aga see oli a) hoopis teistsuguse plotiga ja b) seal oli mitu täiesti ootamatut kohta/pööret, mis muutsid kõike täielikult. Soovitan!

Captain Marvel

EGEA Helsinki külastas Tartut

Aeg jõudis sinnamaale, et oli aeg meil Soome geograafe Tartus võõrustada. Nad saabusid reede pärastlõunal ning olime reedeks veidi rahulikuma päeva organiseerinud. Viisime nad sööma ja seejärel tegime väikese tuuri Tartu Ülikooli raamatukogus ja näitasime neile oma Vanemuise 46 õppehoonet ka. Õhtupoole tuuritasime Karlovas ja veetsime mõnusalt aega Kristo juures, kus tegime õhtusööki, mängisime kaarte ja ajasime juttu.

Laupäev oli natuke tihedama programmiga. Alustasime KGB kongide muuseumist, mis oli väga huvitav. Naljakas, et ma polnud sinna ise sattunud, kuigi elan sellest vaid paarisaja meetri kaugusel... Igatahes minu meelest oli see huvitavam kui Tallinna KGB kongide muuseum. Pärast käisime Nooruse galeriis arhitektuurivõistluse töid vaatamas (et ikka kaasaegset geograafiat ka oleks!).

Seejärel suundusime Toomemäele, kus jalutasime ringi ja nautisime ilusat kevadist ilma. Ka Supilinna ekskursioon ei jäänud tegemata. Pärastlõunaks olime leidnud Athena keskuse, kus näidati tasuta filmi "1944". Hea jätk ajaloolisele hommikule! Minagi polnud seda filmi kunagi näinud, seega tervitasin seda päeva osa rõõmsalt (elamust rikkus veidi vaid minu ees istuv prükkarihaisuga vigane vanamees).

Seejärel jalutasime Mordorisse, mille külastamist olid soomlased kaua oodanud - sealne "päris" ühikahõng, kergelt lagunevad koridorid ja kunstiteostega kaetud uksed-seinad olid vaatamist väärt. Õhtusöögi valmistasime Sigridi juures, kus arutasime pikalt-laialt Eurovisiooni (oli ju samal õhtul "Eesti laulu" finaal) ja vaatasime Tujurikkuja osi, millel olid inglisekeelsed subtiitrid.

Muidugi ei saanud tutvumata jätta ka Tartu ööeluga. Mina käisin vahepeal umbes kaheks tunniks kodus, sest olin jõle väsinud, aga kesköö paiku liitusin teistega ja näitasime soomlastele Rüütli tänavat ja teisigi kohti. Õhtu lõppes Zavoodis (kus mujal?!) kella 5 paiku. Mõned jäid aga veelgi pikemaks välja.

Pühapäevahommikuks olin lubanud pannkooke küpsetada, seega ilmusid järjest inimesed minu poole, kes varem, kes hiljem. Pannkooke jätkus aga kõigile ja pühapäevane brunch oli väga mõnus. Edasine plaan oli külastada TÜ loodusmuuseumi, kuhu mina otsustasin mitte kaasa tulla, kuna olin väsinud kokkamisest ja unetunnid olid ka lühikeseks jäänud. Lubasin liituda peale muuseumit, kui pidime Hanna-Ingridi pool viimase söögi tegema enne kui soomlased bussi peale saatsime. Juhtus aga nii, et ma vajusin diivanile magama ja ei jõudnudki rohkem kuhugi. Väsimus tegi oma töö.

Positiivsusest pakatav

Täna on väga vahva päev olnud. Eile õhtul kirjutas mulle Hanna-Ingrid, kes ütles, et alustas soki kudumist ja vajab abi kanna tegemisega. Loomulikult olin nõus, et ta tuleb siia ja ma õpetan talle. See oli nii ootamatult armas - Helsingi vahetuses kudusin ma kaasavõetud sokki ja talle jäi see silma ning ta õhkas niimoodi mõtlikult, et "tahaks ka teha...". Kutsusin ta meie käsitööõhtule ja ütlesin, et kui ei oska midagi teha, siis hea meelega õpetan/me. Tavaliselt ütlevad inimesed selliseid "tahaks ka..." asju pigem niisama, aga see oli nii äge, et ta hakkaski ise pusima ja jumala kena pooliku sokiga tuli täna varahommikul minu poole.

Jõime koos kohvi, jutustasime koolist, käsitööst ja igasugu asjust. Kui kõht korisema hakkas, siis keetsin meile kaerahelbeputru, mis oli nämm-nämm. Megalt mõnna oli olla. Kui ta ära läks (pidi oma täditütrele külla minema), siis videokõnetasin Kristeliga, kuna ta oli ÕISi moodulite ja ainete valikuga natuke segaduses ja seletasin talle, mida täpselt tarvis on teha. Ja siis mulisesime veel ligi tund aega maast ja ilmast.

Varasel pärastlõunal tuli Liisi külla, kellega olime kokku leppinud niisama chillimise ja ühise söömingu. Käisime uuskasutuskeskuses (kust ma ostsin 60 sendi eest kolm tõmblukku, jep!), meisterdasime endale kanawrappe, kudusime ja nautisime üle pika aja rahulikku õhtut.