EGEAga metsa istutamas

Käisime EGEAlastega Viljandimaal metsa istutamas. Põhjus lihtne - EGEA-Tartu korraldab sel aastal Balti ja Põhjamaade regiooni kongressi ning vaja kuskilt raha teenida :) Igatahes haarati ka teisi EGEAlasi peale kongressi organiseeriva tiimi kaasa ja käisime üheskoos keskkonda (ja EGEAt) aitamas. Päev oli pikk, töö raske, aga tunne oli hea ja lõbus oli ka.

(pildid näppasin siit-sealt, mis keegi tegi)

Piusal jõmpsikaid väsitamas

Pakkusime Marttiga, et korraldame Kambja jõmpsikatele ühe vahva päeva, et emme-issi saaksid natuke rahulikult olla, omi asju teha ja end taas energiaga täita. Mõeldud-tehtud. Sai üks kena laupäev kokku lepitud ja plaanid paika sätitud - vihmase ilma korral teeme tubasemaid tegevusi, ilusama ilmaga sõidame Piusale. Õnneks oli ilus ilm!

Hommikul saimegi oma kolm last kätte ja sõitsime Piusale. Seal oli mõnus mänguväljak, kus mängisime ikka jupp aega. Mina ja Martti lõbutsesime liivakopaga, sest meie lapsepõlves sellist imeasja küll kuskil ei olnud.

Vaieldamatult lemmik oli aga muidugi liivamägedes seiklemine. Lapsed läksid nii hoogu ja neil oli ikka elulõbus seal. Seal olid väikesed tiigikesed, mis varase hommiku tõttu olid veel jääkaane all ja kuhu oli hullult vahva kive, oksi ja jäätükke loopida. See kindlustas küll vähemalt tunniks ajaks, kui mitte kauemaks, neile tegevuse.

Päeva poole läksid muidugi kõigil kõhud tühjaks ja siis tegime väikese makaronisalati- ja banaanipikniku. Ja edasi sama hooga - liivamägedesse püherdama, kulli ja pimesikku mängima, künkaid vallutama ja ohjeldamatult jooksma ja naerma. Üks paremaid asju on näha, kuidas lapsed õues lõbutsevad ja naeravad.

Tagasiteel jäid nad kõik muidugi suurest väsimusest tuttu. Hüppasime tee peal poest ka läbi, et banaane juurde osta (kuna sai lubatud). Koju jõudes ärkasid nad tasapisi üles, sõid igaüks kolm banaani ja lontsisid siis koduukse poole sellise väsimusega nagu oleks nad päev otsa sunnitööd teinud.

Taimedega värvimine

Niivõrd äge on see, et Tartu Ülikool pakub vabaainetena põnevaid kursuseid. Muuhulgas on näiteks aine "Taimedega värvimine", mida ma sel semestril võtan. Värvime seal siis luumaterjali ja lõnga. Eile oli meil esimene kolmetunnine praktikum, kus meile värvimise põhimõtteid tutvustati ja siis saime luujuppidega ise ka proovida-katsetada. Värvitaimeks olid seekord sibulakoored. Ilusad kuldsed tulid välja, väga äge.

Kristeliga luujuppe valimas. (foto: Tuulike Kivestu)

keskendunud (foto: Tuulike Kivestu)

pühademunavärvilisi luujuppe riidetükkidest välja harutamas (foto: Tuulike Kivestu)

Ja muidugi ei saanud ma pidama ja pidin kohe hankima kõiksugu kraami, mida koduseks nõiatöökojaks tarvis läheb. Uuskasutuskeskusest sain sobiva poti (küll natuke liiga väikese, aga küll kunagi suurema saab hankida) ja mingi naljaka puust toki segamiseks ja tõstmiseks. Maarjajääd sain kodu lähedalt poest ja sobiva termomeetri Bauhofist. Kogu komplekt läks kokku maksma alla 20 €.

Siis sõitsime Marttiga Pangodi järve äärde metsa, kust korjasime kuuse- ja männikäbisid ja natuke kuusevõrseid ka, aga neid veel eriti palju ei olnud. Jalutasime natuke metsas ringi ka, seal oli tegelikult 1-kilomeetrine RMK matkarajake. Siis suundusime käbisaagiga kodu poole ja ma panin oma nõiakatla tööle.

lõng peitsimas (ei ole spagetid :D )

Pesin ja peitsisin pisikese kera loodusvalget villast lõnga, keetsin kuusekäbidest ilusa tumeda punakaspruuni värvi ja värvisin lõnga ära. Pärast lõnga uuesti pestes tuli välja, et värv oli siiski võrdlemisi hele, aga väga kena tooniga. Kokku kestis see ühe väikese lõngakerakese ümber mässamine umbes neli tundi.

tulemus selline

võrdlus originaallõngaga

Naistepäev

Eilne päev kukkus äärmiselt mõnusalt välja. Õhtupoolikul läksime Sheriffi sööma ning olime oma asjad ära tellinud, kui märkasime mõni laud eemal Liisit ja Gersonit, kes samuti olid sinna sööma tulnud. Nad tulid meie lauda üle ja meil oli väga lõbus koos. Tuli välja, et oleme kõik planeerinud Sheriffis kõhu täis süüa ja siis kinno minna. Meie läksime vaatama "Captain Marvelit" ja nemad "Tõde ja õigust".

"Captain Marvel" oli oodatust palju parem! Millegipärast ma arvasin, et see on seda pahad-tulnukad-tulevad-oi-meil-on-võimas-naine-kes-päästab-maa-kõik-ongi-hästi-tüüpi film, aga see oli a) hoopis teistsuguse plotiga ja b) seal oli mitu täiesti ootamatut kohta/pööret, mis muutsid kõike täielikult. Soovitan!

Captain Marvel

EGEA Helsinki külastas Tartut

Aeg jõudis sinnamaale, et oli aeg meil Soome geograafe Tartus võõrustada. Nad saabusid reede pärastlõunal ning olime reedeks veidi rahulikuma päeva organiseerinud. Viisime nad sööma ja seejärel tegime väikese tuuri Tartu Ülikooli raamatukogus ja näitasime neile oma Vanemuise 46 õppehoonet ka. Õhtupoole tuuritasime Karlovas ja veetsime mõnusalt aega Kristo juures, kus tegime õhtusööki, mängisime kaarte ja ajasime juttu.

Laupäev oli natuke tihedama programmiga. Alustasime KGB kongide muuseumist, mis oli väga huvitav. Naljakas, et ma polnud sinna ise sattunud, kuigi elan sellest vaid paarisaja meetri kaugusel... Igatahes minu meelest oli see huvitavam kui Tallinna KGB kongide muuseum. Pärast käisime Nooruse galeriis arhitektuurivõistluse töid vaatamas (et ikka kaasaegset geograafiat ka oleks!).

Seejärel suundusime Toomemäele, kus jalutasime ringi ja nautisime ilusat kevadist ilma. Ka Supilinna ekskursioon ei jäänud tegemata. Pärastlõunaks olime leidnud Athena keskuse, kus näidati tasuta filmi "1944". Hea jätk ajaloolisele hommikule! Minagi polnud seda filmi kunagi näinud, seega tervitasin seda päeva osa rõõmsalt (elamust rikkus veidi vaid minu ees istuv prükkarihaisuga vigane vanamees).

Seejärel jalutasime Mordorisse, mille külastamist olid soomlased kaua oodanud - sealne "päris" ühikahõng, kergelt lagunevad koridorid ja kunstiteostega kaetud uksed-seinad olid vaatamist väärt. Õhtusöögi valmistasime Sigridi juures, kus arutasime pikalt-laialt Eurovisiooni (oli ju samal õhtul "Eesti laulu" finaal) ja vaatasime Tujurikkuja osi, millel olid inglisekeelsed subtiitrid.

Muidugi ei saanud tutvumata jätta ka Tartu ööeluga. Mina käisin vahepeal umbes kaheks tunniks kodus, sest olin jõle väsinud, aga kesköö paiku liitusin teistega ja näitasime soomlastele Rüütli tänavat ja teisigi kohti. Õhtu lõppes Zavoodis (kus mujal?!) kella 5 paiku. Mõned jäid aga veelgi pikemaks välja.

Pühapäevahommikuks olin lubanud pannkooke küpsetada, seega ilmusid järjest inimesed minu poole, kes varem, kes hiljem. Pannkooke jätkus aga kõigile ja pühapäevane brunch oli väga mõnus. Edasine plaan oli külastada TÜ loodusmuuseumi, kuhu mina otsustasin mitte kaasa tulla, kuna olin väsinud kokkamisest ja unetunnid olid ka lühikeseks jäänud. Lubasin liituda peale muuseumit, kui pidime Hanna-Ingridi pool viimase söögi tegema enne kui soomlased bussi peale saatsime. Juhtus aga nii, et ma vajusin diivanile magama ja ei jõudnudki rohkem kuhugi. Väsimus tegi oma töö.

Positiivsusest pakatav

Täna on väga vahva päev olnud. Eile õhtul kirjutas mulle Hanna-Ingrid, kes ütles, et alustas soki kudumist ja vajab abi kanna tegemisega. Loomulikult olin nõus, et ta tuleb siia ja ma õpetan talle. See oli nii ootamatult armas - Helsingi vahetuses kudusin ma kaasavõetud sokki ja talle jäi see silma ning ta õhkas niimoodi mõtlikult, et "tahaks ka teha...". Kutsusin ta meie käsitööõhtule ja ütlesin, et kui ei oska midagi teha, siis hea meelega õpetan/me. Tavaliselt ütlevad inimesed selliseid "tahaks ka..." asju pigem niisama, aga see oli nii äge, et ta hakkaski ise pusima ja jumala kena pooliku sokiga tuli täna varahommikul minu poole.

Jõime koos kohvi, jutustasime koolist, käsitööst ja igasugu asjust. Kui kõht korisema hakkas, siis keetsin meile kaerahelbeputru, mis oli nämm-nämm. Megalt mõnna oli olla. Kui ta ära läks (pidi oma täditütrele külla minema), siis videokõnetasin Kristeliga, kuna ta oli ÕISi moodulite ja ainete valikuga natuke segaduses ja seletasin talle, mida täpselt tarvis on teha. Ja siis mulisesime veel ligi tund aega maast ja ilmast.

Varasel pärastlõunal tuli Liisi külla, kellega olime kokku leppinud niisama chillimise ja ühise söömingu. Käisime uuskasutuskeskuses (kust ma ostsin 60 sendi eest kolm tõmblukku, jep!), meisterdasime endale kanawrappe, kudusime ja nautisime üle pika aja rahulikku õhtut.

Keltaiset tiaiset

Sai organiseeritud mõnepäevane vahetus EGEA Tartu ja EGEA Helsinki vahel nii, et nüüd, jaanuari lõpus veetsime meie Helsingis kolm päeva ja kolme nädala pärast tulevad nemad meile külla. Ja pean tunnistama, et need kolm päeva olid kõige huvitavamad, mis ma iial Helsingis veetnud olen!

Reedel oli äratuskell juba kell 5 ja saime kuuekesi sadamas kokku. Helsingisse jõudsime kella 9.30ks. Meile oli EGEA Helsinkist vastu tulnud Juri, kes viis meid alustuseks nende ülikoolihoonesse, kuhu saime oma kompsud jätta. Seejärel tegime pika tiiru Helsingi vanalinnas, läbi endise portselanivabriku Arabia ja külastasime kohta, kus Helsingi kunagi asutati.

läbi lume sahiseva

Tegevusi ja kohti oli nii palju, et natuke on juba segamini läinud, mis päeval midagi tegime, aga panen nad siia segamini kirja ikka :)

Külastasime vastselt valmis saanud linnaraamatukoguhoonet, mis oli rohkem kommuunikeskuse laadne koht - seal olid muusikastuudiod muusika salvestamiseks, koosolekuruumid, kööginurk, 3D-printerid, õmblusmasinad, arvutid - kõik vabaks kasutamiseks. Rääkimata niisama olengualast, kiiktoolidest jne.

õmblusmasinad raamatukogus

Käisime ka HAMis (Helsinki Art Museum), mis oli väga-väga lahe. Seal oli üleval üks moodsam näitus, mis oli vaatamata esialgsele eemaletõukavatele teemadele väga põnev ja mõtlemapanev. Veel külastasime linnamuuseumit, mis oli pigem igavam, aga pakkus ka mõningast vaatamist-lugemist.

Viimasel päeval käisime Suomenlinnas ka ringi vaatamas, aga kuna läksime sinna suht pimedas ja ilm oli krõbekülm, siis väga kauaks sinna ei jäänud.

Tore oli tsipa soome keelt ka õppida (peamiselt õppisin lindude nimesid, sest me uurisime Hanna-Ingridiga mingit toredat soomekeelset linduderaamatut ja siis tõlkisime järjest lindude nimesid). Näiteks kassikakk on soome keeles huuhkaja, mis minu meelest on nii tore sõna. Postituse pealkiri tähendab kollaseid tihaseid. :)

Soome vanima hiiukirna juures

rongipeatuses

lumeingel Kristo

väsinud geograafid jalga puhkamas