Lohe ja Lulu

Natuke muretsesime, et kuidas Lulu ja Lohe üksteisega lepivad ja harjuvad. Lulu osas olime pigem arvamusel, et ta väga vaenulik ei ole, sest ta on nii sõbralik ja pigem rahumeelne kassike. Sellegipoolest hoidsime neid algul pigem eraldi aladel ja lasime järelevalve all vahepeal üksteisega tutvuda. Algul oli ikka väga naljakas, kui tõredad nad üksteise vastu olid. Karvad läksid ikka nii turri ja sisisesid-kõhisesid üksteise peale ja andsid käpaga jne.

Uksealused mängud

Kogu tutvumine võttis umbes nädal aega, mille jooksul magas Martti kõik ööd elutoas, sest me ei saanud kasse ööseks kokku lasta ja kui kassid olid eraldi, aga meie kahekesi magamistoas, hakkas eraldi olev kass mäuguma (või Lohe puhul piiksuma-vääksuma) ja ust kraapima, nii et lihtsam oli ka mõned ööd eraldi tubades magada.

Lulu oli juba paari päevaga Lohega nii leppinud, et keeras end Lohe ees selili (kõht ülespoole olek näitab usaldust) ja proovis Lohet mängima kutsuda. Lõpuks, umbes nädala möödudes oli aga Lohe ka uue eluga nii harjunud, et lasi juba Lulut enda lähedusse ja Lulu sai juba Lohekest emalikult limpsida. Sõprus oligi sõlmitud :)

Maasikamoosiõhtu

Nende hirmsate kuumade ilmade tulemusena on maasikad kiirelt-kiirelt valmima hakanud ja maasikate kilohind turul on päris madalaks läinud. Ostsime mitu-mitu kilo nii moosiks tegemise kui niisama söömise jaoks. Kilohind oli 2,9 €. Veel nädalake tagasi oli hind vähemalt kahekordne, kui mitte kõrgemgi.

Moosiks tegime 3 kg maasikaid, moosisuhkrut panin 1,7 kg. Vett lisasin 0,3 l. Moosi tuli sellistest kogustest 13x330ml ehk 4,29 l. Kuna mulle meeldib, kui moos on pehme ja ühtlane, siis poole keetmise peal blenderdasin maasikad täiesti puruks.

Igatahes on meil nüüd väga hea varu moosi - õun, vaarikas, maasikas. Ainult mustikamoos on otsa söödud, kui sel aastal hea mustika-aasta tuleb, siis võibolla teeme natuke mustikamoosi ka... Näis! :)

Lohe saabumine

Juba tükk aega olime mõelnud, et Lulul võiks üks sõber olla, kellega mängida saaks. Muidu on tal jube kurb ja igav, kui meie näiteks terve päeva linnas tööl oleme ja tema siin üksi ringi longib. Natukene kahetsesime, et kohe Lulut ja tema õde koos ei võtnud, aga tol hetkel tundus see õige otsus. Ja tegelikult tagantjärgi ikkagi ka, sest nüüd on meil neid vingerpussitajaid kaks!

Teise kiisu leidsin Facebookis kassigrupis ja järel käisime tal Pärnumaal. Neljase pesakonna emme oli kurvalt auto all elu kaotanud, kui ta beebid alles 2-nädalased olid, aga õnneks oli teine kiisuemme, kellel oli endal ka neli poega ja kes meie kiisu pesakonna samuti enda hoole alla võttis. Valisin meie kiisu välja juba maikuus (sündinud on ta 1. mail), seega pidime ootama juuni lõpuni enne, kui saime ta koju tuua. Ja nüüd on ta meil olemas - väike Lohe! Nimi sai selline seepärast, et Lulu on meie väike haldjaprintsess (Tolkieni Luthieni järgi) ja igal printsessil peab ju enda Lohe ka olema. Pealegi tundus Lohe lihtsalt nii äge ja naljakas nimi, mida kassile panna.

Esimene perepilt Lohekesega

Juba algusest peale paras suslik

Emme sünnipäev

Kohe pärast jaanipuhkust oli muidugi emme sünnipäev. Eelmisel aastal tegime emmele ülivahva seikluse mööda Tallinnat ja Tallinnalähedasi kohti, mis oli hästi lõbus. Sel aastal olime kokku leppinud, et tuleme kõik meie juurde ja teeme mõnna lauamängupäeva hea söögiga. Nii läks ka - olime viiekesi + Lulu muidugi ka. Mängisime mitut erinevat lauamängu ja söögiks olime teinud suure potitäie kartulisalatit ja terve ahjuplaaditäie kotlette (natuke ka taimseid kikerhernekotlette Laurale mõeldes). Ja muidugi ülinämma sünnipäevakoogi, mille pealt emme sai küünlaid puhuda.

Ettevalmistused

Jaanipuhkus

Selle aasta jaanipäev venis toredasti kolmepäevaseks ürituseks. Jaanilaupäeval tuli meile külla kogu Siilitare rahvas, nii et olime üheksakesi. Olime enam-vähem ära jaganud, mida keegi kaasa toob/teeb - Siilitare poolt tuli jogurtimarinaadis kana, makaronisalat ja astelpaju-rabarberikook ja meie poolt lambasoolevorstikesed, värske grillsalat ja minu tehtud rullbiskviit. Martti oli hästi tubli ja grillis kogu selle hunniku liha ja vorste ära kuni meie näljaste nägudega ümber laua istusime.

Tegevusteks olid meil rõõmukuubikud (vt nt Brain Games'is "Happy cubes"), mis oli kõigi seas väga suur hitt, ja muidugi Mölkky, mis on lihtsalt täiega tore aiamäng. Rõõmukuubikud tekitasid lausa nii suurt elevust siilitarelaste hulgas, et nad otsustasid neid endale paari päeva pärast algavale autoreisile kaasa osta, et oleks pikal sõidul midagi lastel (ja suurtel) teha!

24ndal olime lahkesti palutud Eva sünnipäevale Siilitarre. Kuna see oli rohkem ikkagi laste pidu, siis meie saime suurema osa ajast istuda, snäkitada ja täiskasvanutega juttu puhuda.

Ja 25ndal käisime lõpuks ometi Sepa-Matul külas. Natuke aitasime seal tööd ka teha (heinaloogu ümber keerata ja pisikesi tammepuid otsida), aga muidu tegime lõkketuhas kartuleid ja grillisime vorsti ja rääkisime ma(j)aomanikujuttu.

Esimesed grillid

Kuna suvi on ikka grillimise aeg, siis olime veendunud, et üks asi, mille me kindlasti endale sel aastal soetame, on grill. Me ei tahtnud seda kõige tavalisemat ufot, samas ei soovinud me mingit üliuhket ja kallist atribuuti, sest mingeid suuri grillmeistreid meist ilmselt ei saa ja see poleks lihtsalt otstarbekas. Üheks tingimuseks oli meil see, et kindlasti peab grilli küljes olema mingi (kasvõi väikene) lauake/riiul, kuhu saab kaussi, vorstipakki või grilltarvikuid asetada. Samuti tahtsime, et kaas käiks hingedega, mitte poleks pealt lihtsalt ära tõstetav. Niimoodi saigi valituks Jupiter.

Nüüd jõudsime siis nii kaugele, et proovisime selle grilli ära ka ehk andsime suvele avapaugu. Jäime grilliga väga rahule ja liha tuli megamaitsev!

Mõned päevad hiljem saabus meile külla Liisi, kellega tegime ka esimese väikese aia/grillipeo. Olime ostnud endale väikese valge kokkupandava puust laua, mille viisime maja taha terrassile. Martti oli grillmeister ja meie Liisiga tegime mõnusa salati ja katsime laua. Ilm oli ka hästi ilus ja meil oli väga lõbus.

Tomatikasvatus

Sain ema käest mõned pisikesed tomatitaimed ja kaks tšillitaime ning ise olin kah paar tomatiseemet mulda pistnud, millest kaks ka tõusid. Ise panin (vist?) Vilmat ja emalt sain Venuse taimed. Esialgu kasvasid nad mul alumisel korrusel suurel aknalaual, aga millalgi tuli nad suurematesse pottidesse ümber istutada ja rõdule värske õhu kätte viia. Ostsime Bauhofist kõik vajaliku ja ühel ilusal päeval ladusin kraami murule laiali ja tegin selle nalja ära. Aa, mõned sibulad, mis olid köögis hakanud kasvama, pistsin ka mulda, et natukene rohelist sibulat saada. :) Kokku sai rõdule paras väike armee.