Eksisime Härämäele ära

Ärkasime meie pühapäevasel hommikul üles ja mõtlesime, mida teha. Algselt oli meil selleks päevaks hoopis teistsugune plaan, aga asjaolude kokkulangemisel jäi see plaan ära. Seega pakkisime end autosse ja põrutasime (võrutasime?) Võrumaale.

Võtsime suuna Haanja loodusparki, et teha sealkandis väike jalutuskäik. Parkisime oma auto ühe pingist läbi ehitatud sipelgapesa kõrvale ja seadsime sammud Härämäe matkarajale. Matkarada ise oli selline... Noh, oleks võinud natukene huvitavam ehk olla :) Aga võibolla oli asi ka selles, et me käisime seal sellisel ajal, kui lumi oli juba sulanud, aga puud ei ole veel roheliseks läinud ehk väga hallil ajal.

"Lõbusamaks" tegi käigu see, et pidevalt pidi leidma varianti, kuidas teel olevatest mudaaukudest võimalikult puhta jalaga mööda saaks. Selleks kasutasime jäätükke, tee äärt, pokusid ja hüppamist. Mul oli ühe korra muidugi vaja ka üle kraavi karata ja selle käigus maandusid veits muda sisse, aga seiklus pole seiklus, kui midagi ei juhtu, eksole?

Tegelikult oli sel matkarajal märgistustega natuke kehvasti. Kuidagi sujuvalt suutsime mööda matkarada tagasiteele asumise asemel mööda 820-kilomeetrist matkateed mööda kõndima hakata ja jõudsime juba mitu kilomeetrit ära jalutada, kui Martti lõpuks telefonis piisavalt levi sai, et enda asukohta tuvastada suutsime. Egas midagi, meie jalutuskäik venis lihtsalt kaks korda pikemaks, aga mis sellest!

Kultuurikruiis kuningriiki

Saime nii pooljuhuslikult Liinalt Soome või Rootsi kruiisi kinkeka ja otsustasime selle koos Samueli ja Lauraga märtsis realiseerida. Ette sai võetud Rootsi kruiis.

Kui tavapäraselt on Rootsi kruiis noorte jaoks üks suur pralle ja joomine, siis seekordne reis läks väga viisakalt. Võrreldes "tavapärasega" vähemalt küll. Saime lausa öösel üsna normaalselt magada, kui mitte arvestada koikude kitsusega ja hirmuga sealt alla kukkuda ja mida kõike veel (ehk mina vähemalt ei saanud öelda, et ma just HÄSTI oleksin maganud).

Stockholmi jõudes oli meie esimeseks eesmärgiks Nobeli preemia muuseum. Sissepääs maksis kuskil 8 € kanti ja minu arvates oli see selle muuseumiskäigu eest kaugelt liiga palju küsitud. Oleksin oodanud tunduvalt paremat ja põnevamat väljapanekut. Igatahes olime õnnelikud, et selle käigu kohe esimesena ära tegime, kuna siis saime ülejäänud aja veeta toredamates kohtades (loe: SF raamatu- ja fännistuffi poes).

Jalutasime mõnusalt Stockholmi peal ringi, nautisime ilusat päikeselist ilma ja tundsime end hästi. Lõunapeatuse tegime Burger Kingis, sest miks mitte? Väga vahva ja lõbus päev oli!

Silla peal paistis päike natuke silma

Martti sünnipäevanädal

Martti sünnipäev langes tänavu kolmapäevale. Hommikul tegin talle armsa äratuse ja andsin üle kingituse (mis juhuse tahtel ja minu kerge hullumise tagajärjena sai hiigla suur). Tegelikult oli pakis siis terve kast Mesikäpa vahvleid, sest Kalevi magusapoes oli olnud väga soodsate hindadega tühjendusmüük, ja kolm (3!) lauamängu, mida olime juba kahekesi poeleti ääres mõelnud osta.

Õhtul pakkusin välja, et läheks Babybacki sööma, sest Marttile väga maitsevad igasugused barbeque ja lihavärgid. Minagi polnud väga kaua seal käinud, nii et nautisime mõnuga. Pärast tegime väga spontaanse otsuse minna kinno salaseansile (ehk ostad pileti, aga ei tea, mis filmi näed - ainus, mis on garanteeritud, on see, et see pole õudusfilm). Nägime filmi "Shape of Water", mis oli äärmiselt... veider. Ma ei olnud elu sees nii kummalist filmi näinud.

Sünnipäevalaps Babybackis

Ühistähistamise sõpradega otsustasin ise ära korraldada ja teha Marttile väikese üllatuse. Maskeeringuks oli reede õhtul korraldatud lauamänguõhtu Laura ja Kaspariga, misjaoks küpsetasin suure kuhja pitsa- ja kaneelirulle. Pidime Laura ja Kaspariga natuke vaeva nägema, et nende minemaasutamisel ei lipsaks suust "näeme homme" või midagi taolist.

Laupäevaõhtuks olin kutsunud kamba rahvast Mandalasse mõnusale istumisele ja aasia toidu nautimisele. Tulijaiks osutusid lõpuks siiski vaid Laura, Kaspar ja Ramses, seega enam-vähem pere selts, aga meil oli väga vahva. Kutsusin Martti mõnusale õhtusele jalutuskäigule ja ootasin ise teistelt sõnumit, et nad on kohal, et saaksin sünnipäevalapsega sisse astuda. Natuke võttis sõnakavalust, et mitte lasta Marttil mulle "mingit lahedat väikest tänavat" näidata, vaid teda ikka õiges suunas jalutada, aga kohale jõudsime. Kui me Mandala aknast mööda kõndisime, märkas Martti, et Laura ja Kaspar istuvad sees ja oli imestunud, et me nende "otsa sattusime", aga siis tuligi välja, et meil on üllatus-sünnipäevaistumine ja Martti nägu oli nii seda üllatust väärt!

Uusaastalubadused

Aasta tagasi ei püstitanudki ma otseselt mingeid uusaastalubadusi, kui oma blogipostitusele tugineda. Lubasin vaid, et loen 2017. aastal rohkem raamatuid kui 2016. aastal (7 loetud raamatut). Ja see mul õnnestus. Lugesin eelmisel aastal läbi 14 raamatut, seega lausa kahekordistasin seda arvu!

Aga mõni tagasihoidlikum mõte eelolevaks aastaks:

* Lugeda läbi vähemalt 24 raamatut

* Pidada edukalt oma bullet journalit (mis see on, kirjutasin siin)

* Mitte koolist lahkuda/välja kukkuda (olgu, see siiski naljaga pooleks, aga mulle endale tundub juba veider, kuidas ma juba kolmandat eriala katsetan)

* Alustada (ja miks mitte ka lõpetada?) autokooliga

Goodreads'i väljavõte 2017nda aasta raamatutest (olin seal lubanud vähemalt ühe raamatu kuu kohta lugeda)

Aastavahetuse trall ja pralle

Laupäeval (30ndal) sõitsime Marttiga peale tema tööd Tallinna, et õhtul Mariaga, kes oli Šotimaalt Eestisse tulnud, kokku saada. Jõudsime küll kokkulepitust veidi hljem, sest mingi f-ing juust istus meil maanteel ees ja sõitis mingi 90 alas 60ga ja nii vähemalt 20 km järjest. Talle oli mingi räme kolonn taha kogunenud ja möödasõidu üritamisega polnud just eriti toredad lood.

Igatahes istusime kolmekesi Kompressoris ja sõime pannkooke ja pärast läksime kuskile pubisse, kus võtsime väikse juustu ja veini ja mõnulesime veel pikalt. Saime sel päeval veel tegelikult Samuelilt kutse, et kas me Marttiga tahaksime Tartus tema ja ta tüdrukuga aastavahetust veeta. Olime küll just Tallinna sõitnud ja meil oli mitu plaani juba tehtud, aga otsustasime kõik ümber tõsta, kuna aastavahetus sõprade seltsis tundus vahvam kui kahekesi aknast ilutulestiku vaatamine. Niisiis sõitsime 31. detsembril tagasi Tartusse.

Võin kohe ära öelda, et aastavahetuse tähistamine oli tõesti väga lõbus ja äge. Jõudsime Samueli ja Laura poole õhtupoolikul. Vaatasime algul niisama telekat, jõime natuke veini jne. Siis aga kraamisime välja Aliase ja mängisime mitu mängu, sest see oli liiga fun, et lõpetada. Väheke enne keskööd mässisime end õueriietesse, võtsime kaasa pudeli šampust ja jalutasime Emajõe äärde.

Sealt oli päris kena vaadata ümberringi lastavat ilutulestikku ja nalja teha kõigi nende inimeste üle, kes oma raha taevasse pilluvad. Täpselt keskööl avasime pauguga šampusepudeli ja tähistasime uue aasta algust. Kodu poole hakkasime jalutama alles kella 5 paiku hommikul :)

Laura 21 ja dramaatilised jõulud

Selle aasta jõulud olid väga... erilised? Põnevust täis? Dramaatilised? Lisa mõni muu sarnane sõna sinna loetellu ja ikka sobib.

Jõulud olid meil väga ära planeeritud. Kuna meil Marttiga on kahepeale vähemalt 3-4 erinevat "pere", kuhu meid oodati, siis pidime kuidagi ilusti oma plaanid paika saama. 24ndal oli muidugi Laura sünnipäeva tähistamine - mõnus hommikupoolik tema ja Kaspari pool pannkookide ja mõnusa istumisega. Kinkisime talle Harry Potteri prillide ja välgunoolega särgi. :) Õhtuks jäi meie juurde Ramses, kellega tegime mõnusa jõuluõhtusöögi ja avasime mõned pakid.

25ndal olime planeerinud käigu Kambjasse, et ema ja sealse rahvaga jõuluistumine teha. Ootasin seda väga pikisilmi, kuna Kambja inimesi on alati nii suur rõõm näha. Paraku aga läksid asjalood teisiti. Marttil tuli mingi rämedalt suur kõhuvalu, nii et ta ainult vaevles voodis ja piuksus kõhust kinni hoides. Kui see üle ei läinud, kartsin juba midagi hullu ja helistasin igaks juhuks kiirabisse. Nemad aga mingit pimesoole- või muud hirmsat vaevust ei tuvastanud ja andsid mingid rohud sisse lihtsalt. Igatahes pidasime paremaks sel päeval mitte kuhugi liikuda, vaid rahulikult kodus puhata. Ramsese, Laura ja Kaspari saatsime Kambjasse. Olin küll õnnetu, et teistel tuleb vahva päev ja meie peame kodus passima, aga mis seal ikka - tervis on ka oluline.

26ndaks olime planeerinud minna Lagedile ja Tallinna kokku lausa kolmele jõuluistungile, aga Martti ei tundnud suurt soovi autoga sõita, niisiis jäi seegi päev meile lihtsalt koduseks olesklemiseks ja omavahel jõulupühade nautimiseks.

Liisi sünnipäev

Liisi sünnipäevaga oli sel aastal väga palju "jamamist" ja orgunnimist. Algselt mõtlesime Liisi-Anniga, et teeme Liisi sünnipäevale järgneval laupäeval talle mõnusa üllatus-istumise. Siis aga tuli Liisi ja kutsus meid kõiki päev varem reedeks välja, et käia põgenemistoas ja edasi vaadata ühiselt. Olime Liisi-Anniga sellises mida-pekki-me-nüüd-peale-hakkame-olukorras. Olukord lahenes aga lõpuks kenasti - korraldasime enne põgenemistuppa minekut meie pool väikse üllatuse.

Mina küpsetasin juba poolest päevast saati kaneelirulle ja muud head ja Liisi-Ann sõitis rongiga Tartusse. Martti jõudis õhtul töölt ja tõi Liisi-Anni rongijaamast ära (mis siis, et rongijaamast on suhteliselt lühike maa meie juurde kõndida). Hiljem oli Martti kohustus ka Liisi kohale toimetada. Mina ja Liisi-Ann panime toas hulga küünlaid põlema ja lasime valguse hämaramaks. Liisi-Ann tegi glögi kuumaks, ma toimetasin veel oma küpsetistega.

Liisi oli väga üllatunud, kui ta sisse astus! Eesmärk täidetud :) Sõime mõnusalt koos, rääkisime juttu ja tuju aina tõusis. Seejärel jalutasime ümber tänavanurga lähedalasuvasse põgenemistuppa, kus saime veel ühe Liisi sõbraga kokku (kes kahjuks ei jõudnud meie üllatusõhtule). Põgenemistoas oli meil aega 75 minutit, aga saime umbes 45 minutiga välja, kui ma õigesti mäletan. Väga lõbus oli ja suutsime väga hästi meeskonnas töötada, mis siis, et osa meist olid üksteisega võhivõõrad.

Edasi otsustasime linna peale minna, kuna tegu oli ikkagi reede õhtuga. Ükski koht väga ei kutsunud, seega tegime seda, mida inimesed ikka teevad, kui Rüütlis ükski koht sobilik ei tundu - kõndisime tänava lõpuni ja istusime Zavoodis maha. Ülejäänud õhtuks jäimegi sinna.