Neljanda päeva hommikul sadas päris korralikult vihma ja oli võimalus, et me ei saagi välitöid tegema minna. Õnneks aga oli kl 9 juba piisavalt okei ilm, et saime ette võtta uue ülesande - nivelleerimise ehk kõrguste mõõtmise. Meie käigul olid kõige suuremad kõrgusvahed, mistõttu see töö natuke hirmutas meid.
Põhimõtteliselt, kahe punkti vahelist kõrgust nivelliiriga mõõtes on väga oluline punktidevaheline vahemaa - liiga pika distantsi pealt ei saa täpset tulemust ja on vaja tekitada vahele ajutised vahepunktid. Näiteks mõõdad punktide A ja B vahelist kõrgust, aga nende vahel on 150 meetrit (lubatud oli kuni 100m), siis tuleb A ja B vahele tekitada punkt a1, mõõta kõigepealt A ja a1 vaheline kõrgus, seejärel a1 ja B vaheline kõrgus ja saabki arvutada A ja B kõrgusvahe.
Lisaks vahemaale on oluline ka, kui järsk/lauge on nõlv. See käis osaliselt silma järgi ja osaliselt selle järgi, et mõõtelatil on vaid teatud kõrgus, milleni ta ulatub. See tähendab, et kui kahe punkti kõrgusvahe on silmnähtavalt väga suur, tuleb nõlva peale teha vähemalt üks lisapunkt ja jälle arvutada.
Roomet nivelliiriga
Meie käik oli selles osas eriline, et meie punktid olid kogu piirkonnast kõige mägisemal alal ja punktidevahelised kaugused olid samuti kõige suuremad. Saime ohtralt lisapunkte luua, aga meil oli väga lõbus ja saime töö päris hästi käppa. Suurem draama oli siis, kui suutsime Kristeliga kuidagimoodi nivelliiri niidiristi fookusest välja lükata ja punkti või paar mõõtsime mingi jube uduse niidiristiga (mis oli KOHUTAV). Olime juba Kiirale helistamas, kui suutsime ta tagasi fookusesse tuua.
Nii käis mõõtmine
Nivelliiriga
Elise latiga
Keerulisust lisas see, et ilm oli väga-väga tuuline ja latt, mille pealt läbi nivelliiri näitusid lugeda tuli, kõikus tuule käes korralikult. Kõige jubedam oli see suurte kõrgusvahedega punktide vahel, sest latt tuli kõrgemale lahti tõmmata ja ilmselgelt kõrge ots, mida hoida ei ulatanud, võbises tuulega päris palju.
Elise hoiab latti
Olime oma mõõtmistega juba üsna lõpu poole jõudnud, kui eemal taevas paistsid kurjakuulutavad äikesepilved. Kuigi nivelliir oli kõigist senikasutatud aparaatidest kõige veekindlam (s.t pritsmekindel, ülejäänud ei kannata tilkagi), hakkasime kiirelt-kiirelt tööle, et jõuaksime ringi peale teha ja enne sadu tuppa.
Äikesevihmapilved
Päevale lisas särtsu Elise Preisi kõnd - ta mõõtis oma hämmastavalt täpse sammuga meetreid nivelliiri ja punktide vahel (et saaksime nivelliirile parima koha valida mõõtmiseks, kuna ta pidi kahe punkti vahel mõlemast punktist enam-vähem sama kaugel olema).
Elise Preisi kõnd (see tegelt oli palju naljakam)
Õnneks jõudsime enne vihma täpselt kõrgused mõõdetud, nivelliiri karpi tagasi ja tuppa. Lubatud sulgemisviga oli meie käigul 23,8 mm ja meie saime sulgemisveaks 16 mm. Suurim kõrgusvahe kahe punkti vahel oli ligi 4,8 m, seega olime oma sulgemisveaga ikka väga rahul.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar