Geomorfoloogia välipraktika

Neljapäeval käisime geomorfoloogia välipraktikumi ekskursioonil. Kogunemine hommikul kl 9 Van46 ees (seal samas kogunesid ka esmakursuslased, kes sõitsid topo praksi). Geomorfo praks nägi (sel aastal) välja selline, et sõitsime päev otsa bussikesega mööda Vooremaad ja Peipsiäärt ringi ja tegime siin-seal peatusi. Pinnavormide ekskursioon.

Kõigepealt käisime tartu servas asuva Kalmistu paljandi juures (inimtekkeline, paljandub Devoni liivakivi). Siis viisid bussirattad meid Vooremaa poole. Tegime peatuse Lähte kandis, Pala linna liivakarjääri juures. Ronisime seal veidi liivamägede otsas ringi ja õppejõud näitas meile erinevaid geomorfoloogilisi nähtusi. Kuna hiljuti oli vihma sadanud, saime näha ka vihmauuret, mis nägi äge välja.

Kalmistu paljand

Edasi Saadjärve poole, mille kaldal oli ka Jääaja Keskus, mille külastus meil plaanis oli. Õppejõud küll mainis, et veedame seal pool tunnikest või kõige rohkem kolmveerand, aga olime seal tunni ja vist isegi pisut peale. Ei saanud kõike korralikult vaadatud/loetudki, sinna peab kindlasti veelkord minema, sest tegu oli väga vahva ja mõnusalt üles ehitatud muuseumiga. Seal oli selline relax-tuba ka, kus olid lamamistoolid, rahulik muusika, hämarus ja lakke ja seintele lasti projektoritega tähistaevast ja virmalisi. Kui me selle leidsime, siis õppejõud kommenteeris, et ta ei tohi meid sinna sisse lasta, kuna siis ta ei saa meid sealt enam välja ja loomulikult me kõik ronisime siis kümnekesi seda imet vaatama. Pikutasime seal lamamistoolidel ja siis õppejõud vaatas kardina vahelt sisse ja kommenteeris, et "seda ma kartsingi". :D

Pala linna liivakarjääris

Vihmauure

Vihmauure läks lõpuks üle selliseks

Liivakarjääris (foto: Eliisa Lehtme)

Jääaja Keskuses ringi vaatamas

Relax-tuba Jääaja Keskuses

Peale Jääaja Keskust sõitsime Saadjärvest pisut eemale, et järvenõos järvesetteid puurida ja ise vaadata, mis sealt välja tuleb. Võtsime minibussist kogu vajaliku kola ja ronisime tee äärde kuhugi võsastikku, kus siis soopuuriga 3,2m sügavusele puurisime ja settekihte näha saime. See oli meeldejääv kogemus ja hästi põnev oli näha, kuidas sadade ja tuhandete aastatega olid erinevad kihid settinud ja mõelda kuidas see paik arenenud on.

Niimoodi suruti soopuuri maasse (kaks tüdrukut lenkus külge rippuma)

Viirsavi peaaegu 3m sügavusel

Seejärel sõitsime Vooremaal ringi, üle ja ümber voorte. Külastasime kaht mõhnastikku (Töljase ja Kaiu) ja üht beebi-oosi. Lõpupoole viis tee meid Peipsi äärde. Külastasime Kallaste liivakivipaljandit, mida olime küll aasta tagasi Eestimaa tundmise ekskursiooni käigus näinud, aga tore oli veelkord näha. Jutt oli teistsugune ja saime rohkem aimu Peipsi arenemisloost ka. Lõpuks sõitsime läbi Alatskivi Lahepera järve äärde ja seejärel koju tagasi. Ekskursioon oli tõesti huvitav ja meie maa kujunemislugu sai palju selgemaks.

Kaiu mõhnastik

Kallaste liivakivipanga juures

Mullateaduse välipraktika

Tavaliselt peaks mulla välipraks olema ka mitmepäevane ja ringisõitmiste ja rohkemate ülesannetega, aga koroona tõttu muudeti see meil lühemaks (kahes grupis ja kummalgi grupil vaid 1-päevane praks) ja pisut vist kergemaks ka. Kogunesime täna hommikul kell 9 hommikul Tiksoja lõkkeplatsi juures. Alguses siis tegime ühe proovikaevamise, kus õppejõud näitasid, kuidas tuleb kaevata ja mida sealjuures tähele panna. Auk peab olema meeter sügav (kui vesi just varem vastu ei tule), vaadeldava "seina" peal käia ei tohi, eri horisondid tuleb eri hunnikutesse kaevata, et pärast saaks õiges järjekorras tagasi panna jne.

meie esimese augu mullaprofiil

määrame pH taset

Pärast proovikaevet käisime veel üht varem valmis kaevatud auku vaatamas, kus oli mingi miljon horisonti ja arutlesime selle kõik läbi. Siis saime oma grupikesega minna enda auke kaevama. Esimese kaevasime kuusikus, kus pidi liivasem muld olema, kus saaks ka kihisemist (keemist) näha. Kaevasime elu eest, lõime juurikaid labidatega läbi (Merilin ründas üht jurakamat lausa kirvega) ja mingi rämeda rassimise peale sai see auk siis enam-vähem valmis. Suht ilus tuli isegi (ka õppejõud kiitsid :)).

Merilin kirvega juurikat ründamas

kaevurineiud

Siis pidime kindlaks määrama horisondid, nende värvuse, lõimise, pH, ülemineku ja väljakujunemisastme. Lisaks tuli veel kirjeldada ümbritsevat maastikku/reljeefi, taimestikku, loomastikku ja kliimat. Kui nõndaviisi olid kõik horisondid tehtud, tuli kindlaks teha, mis mullaga tegu on ja seejärel auk kinni ajada. Mingi hetk mõtlesime, et jube mõnus oleks, kui oleks ikka keegi meesterahvas, kes aitaks kaevata ja Martti oli nõus meile appi tulema! Vahva!

teise augu kaevamine

Teise augu kaevasime kuskil lõkkekoha pool, kus hittisime 80cm peal mingit kivivärki, mille peal oli korralik savikiht. Seda oli päris ränk kaevata ja otsustasime peale rassimist jäädagi 80cm peale. Kolmanda kaevamise tegime teisel pool teed, kus oli siirdesoo ja turvasmullad. See auk tuli vaevalt 55cm sügavune, kui vesi juba vulisema hakkas. Pidime ruttu pildid tegema ja asjad ära määrama, sest auk vulises vaikselt aina rohkem vett täis. Hea, et kummikud kaasa võtsin! Ja siis lõpuks oligi see läbi! Peale umbes 7-8 tundi. Saime higiste ja mullastena koju duši alla.

siirdesoo turvasmullaauk

jep, me pesime pärast seal turbaaugus oma käsi ...ja portselankausikesi :D

Meteoroloogia välipraktika #3 - praksi lõpp

Öö oli olnud isegi üllatavalt kerge (kuigi olin sellele eelnenud ööl maganud vaid 4h). Päeval läks asi keerulisemaks. Aeg venis kuidagi palju pikemalt. Vaatlused jätkusid ikka samamoodi, ainult kl 5.30 ärkas Kristel oma 4-tunnisest unest. Kell 6 tegime jälle ühe põhivaatluse. Mõni aeg peale kella seitset otsustasin ma, et proovin siiski magada. Vallutasin Kristeli madratsi (mul endal oli tavaline telgimatt kaasas, Kristelil aga täispumbatav madrats) ja padja ning kerisin end magamiskoti sisse.

Mida aga ei tulnud, oli uni. Ma pikutasin seal umbes 2h, mille jooksul ma vist isegi hästi natuke suikusin unne, aga iga väike krõps või sahin äratas mu jälle ärkvele (kuigi Kristel oli väga vaikne tegelikult). Millalgi tulid aga Roomet ja Tiia-Linda tagasi sisse (nad olid oma autodes uinakut teinud) ja hakkasid seal pilvede atlast vaatama ja pilvedest jutustama, nii et ma ei saanudki enam magada, ka üliõrnas unes mitte. Kristel sundis neid ikka vaiksemaks võtma ja sosistama, sest "Kreete magab", aga mingi hetk ma ei suutnud enam seal vedeleda ja andsin endast märku. Seega uni jäigi peaaegu olematuks.

Tiia sätib tuttu

Päeva peale läks ilm kõvasti ilusamaks ja taevas oli igasuguseid huvitavaid nähtuseid, mida kirjeldada (erinevad pilved :)). Mängisime veel terve "Cards Against Humanity" läbi, et huvitavam oleks (Tiia võitis). Vaatlused läksid suht ludinal juba ja olid pigem sellised väikesed igatunnised õueskäigud, mitte enam niivõrd ettevõtmised. Vahepeal Roomet ja Tiia pikutasid murul ja puhkasid, nii et tegime paar vaatlust Kristeliga kahekesi, aga seegi oli väga OK.

tudunäod ees, aga tuju on hea ja "Cards Against Humanity" on vahva

Praks sai meie jaoks läbi reede õhtul umbes kl 21.30, kui olime teinud viimase põhivaatluse ning selle andmetega vajalikud arvutused. Siis saimegi (väga) väsinuina koju sõita. :) Ainult aruanne on veel teha jäänud, aga õppejõu sõnul ootab ta seda kõige hiljem jaanipäevaks, seega saame enne end välja puhata. Tegelikult oli vahva praks, kuigi jube väsitav.

mina ja meteoroloogiline onn

Meteoroloogia välipraktika #2 - öised vaatlused

Kella 20ks tulime tagasi ilmajaama juurde, kus saime siis õppejõult täpsemad juhised, kuidas vaatluseid läbi viia. Iga 3h tagant peame tegema põhivaatluse, mis on siis põhjalikum ja tuleb rohkemaid asju mõõta ja vaadata. Ja iga tunni aja tagant tuleb teha vahevaatlus, kus on vaja kolmes kohas erinevaid temperatuure vaadata (õhutemp 2m kõrguselt, temp maapinnalt, õhutemp 2cm ja 50cm kõrguselt ja mullatemperatuurid 5, 10, 15 ja 20cm sügavuselt).

Kell 21.45 tegime õppejõuga koos ühe vahevaatluse ja seejärel läks õppejõud koos eelmise vahetusega ära. Meie jäime siis ilmajaama öövalvuriteks. Neid öiseid vaatlusi ootasin ma kõige vähem, kuna vihma sadas pidevalt ja pime on ka ja jube vastik on siis iga 45-60min tagant kuhugi põlla peale termomeetreid vahtima minna.

*** kell 22-23 ***

Sättisime oma asju, chillisime, snäkkisime. Kell 22.45 läksime vahevaatlust tegema, aga kuna me tegime nii, et igaüks läks ühte kolmest vaatluspunktist, siis saime mingi 5 minutiga tehtud, seega otsustasime järgmised korrad kuskil 50-55 minna.

*** kell 23-00 ***

Mängisime Aliast mina-Kristel vs Roomet-Tiia. Mina ja Kristel võitsime ülekaalukalt (kuigi Kristel püüdis väita, et ta ei ole Aliases üldse hea). Kell 23.40 ootas meid ees esimene põhivaatlus. Sellega oli ikka omajagu sahmerdamist, aga saime vist enam-vähem hakkama. Seal oli vaja ikka stopperiga jännata ja kindlatel aegadel (5x 10 minuti jooksul) psühromeetrite näitusid lugeda.

*** kell 00-01 ***

Kui sisse tagasi jõudsime, ootas meid ees veel rohkelt arvutamist mingi iidvana venekeelse meteoroloogiaraamatu tabelite ja veidrate graafikute järgi. See võttis oma pool tundi vähemalt. Kl 00.55 saime jällegi vahevaatlust teha (seekord läksime vaid Roometi ja Tiia-Lindaga, sest Kristel sättis end magama, et kl 5.30 üles tõusta ja asjad Roometiga üle võtta).

*** kell 01-02 ***

Mina sõin oma tatart ja jamasin Exceli tabelitega, kuhu vaatlusandmed kandma pidime, sest seal oli midagi vussis (tegelt olid ühed vaatlused lihtsalt õigele paberile kandmata ja sain kõik korda). Siis sõin veel tatart ja vaatasime mingeid jaburaid Rooside sõja videoid, kus inimesed arvasid, et Šveits on Läänemere ääres, Wales on Suurbritannia linn ja Aafrika on riik Lõuna-Ameerikas. Kell 1.55 jälle välja temperatuurinäitusid võtma.

*** kell 02-03 ***

Roomet ja Tiia-Linda läksid kohvi keetma. PS! Kell on 2.26 ja neid ikka veel ei ole, vist jäid õue juttu rääkima vms. Veerand tunni pärast saab jälle põhivaatlust teha, juhhuu! (-.-) Õnneks sadas piisavalt palju vihma, et ei pidanud anemomeetreid tööle panema (need mõõdavad tuule kiirust ja on väga niiskustundlikud).

keeran psühromeetrit üles

*** kell 03-04 ***

Arvutused saime seekord tehtud 2x kiiremini (15 minutiga). Roomet ja Tiia tegid meile hunniku lipikuid valmis, sest vihmaga on parem käia väikeste lipikutega temperatuure toomas, kui lasta iga kord vaatlustabelipaberil läbi vettida. Toas saab pärast ümber kirjutada lipikutelt. :)

lipikute töökoda vol.1

lipikute töökoda vol.2

Kell 3.55 oli juba piisavalt valge, et sain termomeetri näitusid lugeda ilma pealambita, mis tähendab, et edasi läheb ainult positiivsemaks - neid öiseid kottpimedaid vaatlusi oli kõige jubedam teha, sest näitusid lugeda on jube keeruline ja kõik tundub täpselt samasugune.

hommiku"valguses"

50cm ja 2cm kõrgusel olevad termomeetrid

*** kell 04-05 ***

Viimane vaatlus enne, kui Kristel ärkab ja ma saan magama. Või vähemalt üritada magada. :D

*** kell 05-06 ***

Me käisime Roometiga lähedalasuvaid geodeetilisi punkte vaatamas. Ühel oli luugi asemel mingi jube kivikolakas, aga teisel saime luugi lahti teha ja jätsime reeperile 2-sendise (geograafide traditsioon jätta reeperile sent/münt, et järgmised teaksid, et siin on geograaf käinud!).

Meteoroloogia välipraktika #1 - rändvaatlus

Täna algas meil meteoroloogia välipraks. Kujutab see endast seda, et läheme oma neljase rühmaga Tõravere ilmajaama, teeme seal ja ümbruskonnas rändvaatluse GPSi ja rändilmajaamaga ja seejärel 24h vaatluse, kus iga 3h tagant tuleb teha põhivaatlus ja iga tunni tagant vahevaatlus.

Me jõudsime Kristeliga Tõraverre kohale umbes kl 11 hommikul ning kõigepealt tehti meile ilmajaamas väike ekskursioon ning näidati kõik mõõteriistad ja atribuutika ära. Päris palju kraami ikka, aga mõõta ka mingi sada asja - sademed, temperatuur, tuule suund ja kiirus, kiirgus (nii lühi- kui pikalaineline) jne. Põhimõtteliselt on tegu aiaga piiratud alaga, kus sees paiknevad hajusalt valget värvi (et päike neid ei soojendaks) värgendused, mille eesmärk jääb esialgsel vaatlemisel arusaamatuks. :D Ja sealt siis tulebki meie ilmateade.

Igatahes anti meile siis GPS, rändilmajaam ja muu vajalik kraam kätte ning läksime rändvaatlust tegema. See tähendas umbes 6-7 km pikkust "jalutuskäiku" GPSi sisestatud punktide järgi (kokku 12 punkti) ja igas punktis pidime siis paar minutit seisma ja ootama ilmajaama näite. Muidu poleks sellel tööl väga vigagi olnud, aga kaks asja tegid selle värgi suht piinarikkaks - sääsed ja märg. Kõndides ei olnud nii hull, sest siis ei kogunenud 30 sääske jalgade peale. Kohe kui seisma jäime, et mõõtmisi teha, tuli sääski parvede kaupa. Vihm ja märg rohi ei oleks mind sugugi häirinud, kui mul oleks kummikud olnud nagu teistel oli. Mul lihtsalt ei ole kummikuid (pole vist olnud lapsepõlvest saati :D).

Ma olen nii kole siin, aga selline see vaatlus oligi :D

Mõõtmiste juurde käis ka eraldi termomeetriga maapinna temperatuuri mõõtmine (selleks pidi lihtsalt termomeetri maha panema ja paar minutit ootama) ja sellised asjad nagu pilvede liigi määramine (meil oli valdavalt stratocumulus (kihtrünkpilved), aga vahepeal ka lihtsalt stratus (kihtpilved) ja lõpupoole, kui vihma sadama hakkas, siis nimbostratus (kihtsajupilved)), pilvede hulga määramine (meil kogu vaatluse vältel 10/10, sest taevas oli tervenisti pilves), tuule suuna määramine (enamjaolt põhjatuul) ja samuti pidi kirja panema, kas maapind on kuiv, niiske või märg (meil niiske) ja esinevad ilmanähud (meil kas mitte midagi või mõnel korral vihm).

meie vaatlustulemused

Peale rändvaatlust otsustasime Kristeliga tagasi Tartusse sõita, sest kohapeal olemiseks oli väga pisike ruum ja seal oli veel eelmine rühm sees, kes oma 24h vaatluse alles õhtul lõpetab. Ja lisaks sellele tundus 5h kodus veeta palju mõnusam kui seal kitsukeses ruumis passida (minu puhul veel lirtsuvate sokkidega pealekauba). Seega tulime mõneks ajaks koju, et kella 20ks tagasi sõita, saada ööpäevaringse vaatluse juhised ja siis seal mõnusalt aega veeta. :)

Maasikapeenar Uue-Laanele

Liisil tuli tore mõte teha Uue-Laanele maasikapeenar ja ta kutsus minu ka kampa - tema kastab hea meelega, aga rohimas ja korjamas käiksin ise. Ja muidugi peenar tuleb ise valmis kaevata. Võtsimegi selle ühel maikuupäeval ette ja tegime alguse ära. Liisul oli kaks 1x10m peenrakilet/vaipa ning otsustasime esialgu mõlemad endale 5 meetrit peenart tekitada. Maapind oli seal paksult naadiga kaetud, seega alustasime naadi niitmisega. Ja siis polnud muud kui labidaga kallale! Pinnas on seal jube hea - muld on mõnusalt kohev ja ilus ja vihmausse on ka palju. Esimesel päeval kaevasime mõlemad ehk pisut alla poole planeeritud viiest meetrist.

Enne tööde algust

Eesmine on minu peenrake :)

Nõnda hea tujuga me oma tööd teemegi :)

Edasi tegime peenraid mõni päev hiljem (tegelikult tegi Liis vahepeal ka, aga tal on sinna kõvasti lühem tee minna kui mul ja seega ka lihtsam bakatöö ja kõige muu vahelt tunniks-paariks kaevama minna).

Jõemõisa ja Tammeluha

Tegime tänase ilusa ilma puhul veel ühe pisikese matka - sedapuhku Jõemõisa ja Tammeluha matkaradadel. Jõemõisa rada oli lühike - vaid pool kilomeetrit - aga mõnus sinka-vonka üles-alla rajake läbi üsna tiheda metsa. Tammeluha rada läks kõigepealt laudteena üle laia lageda luha ning seejärel tegi ringi peale Pedassaarele. Suurvee ajal on Pedassaar tõeline saar ning luht üleni vee all. Tuul oli küll natuke tugev, aga päikese käes oli sellele vaatamata hea soe olla. Metsa vahel ainult oli pisut jahedam.

Teate, kui raske oli selle palgi peal püsida! :D