Reedel sõitsime Marttiga korra minu juurest läbi ja näitasime minu kodustele sõdurpoisi ära ning seejärel Martti vanaema 70. juubelile. Keegi peale tema ema ei teadnud tema tulekust ja see pidi olema suur üllatus kõigile. Ja oii, kuidas ta vanaema ja vanaisa reageerisid, kui me sisse astusime. See oli nii seda väärt. Isegi Martti emal tuli pisar silma, kui ta suur laps uksest sisse astus täies sõdurivormis. :)
Saime head sööki ja kõigiga juttu ajada. Pärastpoole tantsisime ka. Kui Martti oma ema tantsule kutsus, siis istusin reaalselt tooli peal ja tundsin, et olen ta üle niiiii uhke. Ta nägi nii hea välja, selline pikk ja oma sõdurivormis...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar